2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED................................................................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 LISAD........................................................................................................
Või tuleks selle saavutamiseks püüda tulujaotust hoopiski ühtlustada? Riigi osa vähenemine majanduses viib eeldatavasti tulujaotuse ebaühtlustumiseni, kas see võib hakata arengut takistama? Poliitiliselt tuleb Eestil Euroopa Liitu vastuvõtmiseks üles ehitada liikmesmaade poolt aktsepteeritav (euroopalik) ühiskonnakorraldus. Tulujaotust võiks vaadelda selle ühe, ja sealjuures küllaltki olulise aspektina. Tulujaotuse majandusteoreetilised käsitlused Tulujaotuse all mõistetakse teenitud kogutulu (koguprodukti rahalise ekvivalendi) jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. Teoreetiline vastus küsimusele, kas majanduse arengut soodustab suhteliselt ühtlane või ebaühtlane tulujaotus, sõltub sellest, mida peetakse majandusarenguks ja millist tootmisressurssi selle põhiliseks tagatiseks. Kõige üldisemas mõttes seisneb majandusareng heaolu tõusus. Et see realiseeruks, peab lisaks rikkuse suuremisele (mida
tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektorisse e. tulundussektorisse kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne.) Ärimajandus, ärisektor. Majandussfäär ehk erasektor ehk tulundussektor, kuna enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Erasektori ja riigi suhted: riik loob õigusliku keskkonna, riik planeerib majandusarengut, valib majanduspoliitika. Peamised majandusteoreetilised koolkonnad: vaba ettevõtluse teooriad (Adam Smith, Milton Friedman) ja reguleerimisteooriad (Keynes). Turutõrgete pehmendamine ja ühishüvede pakkumine. 11. Kodanikuühiskond. Tsiviilühiskond. Mittetulundusühingud. Kodanikuaktiivsus. (lk.34- 37) Poliitiline kultuur (lk.89-93) Tsiviilühiskond modernne kodanikuühiskond, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis
poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise analüüsi põhialuseks on majandusteooria järeldused antud probleemi kohta. Ökonomeetriliseks mudeliks nim-teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame.Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist: a)Ökonomeetrilises analüüsis ja ökonomeetrilise mudeli koostamisel vundamendiks on majandusteooria (majandusteooriast tulenevad järeldused, seisukohad) b)majandusteoreetilised seisukohad on vaja esitada formaliseeritud kujul (võrrandite,kitsenduste jne. Kujul) c) mudeli parameetrite hindamiseks on vaja hankida vajalikud arvandmed ja nende töötlemiseks vajalik tarkvara. d) hindamisprotsessi tulemuste testimine ja analüüs. e) ökonomeeetrilise mudeli väljatöötamine kujutab endast iteratsiooniprotsessi, mille käigus korrigeeritakse mudelit, leitakse parameetritele uued hinnangud, testitakse saadud tulemisi jne. Kuni saadakse vastuvõetav tulemus.
Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega välistatakse teiste, mittearvestatavate tegurite muutumise võimalus , seega muude tingimuste samaks jäädes.
33. Turumajandusele üleminek ja industrialiseerimine Inglismaal (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 8). 34. Prantsusmaa majanduse areng 18. ja 19. sajanditel (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 9). 35. Saksamaa majanduse arengu iseloomulikud jooned (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 10). 36. Milles väljendub klassikaline paradigma ja kahaneva piirkasulikkuse seadus (Hardo Pajula artikkel „Isereguleeruv turusüsteem“). 37. Alfred Marshalli majandusteoreetilised põhiseisukohad, hinna- ja väärtusteooria. Alfred Marshall (1842-1924) Kasutas W.S.Jevonsi töös esitatud seisukohti (lõppkasulikkuse teooriat). Pidas eeskujuks D.Ricardot ja J.Milli, arvestas matemaatilise koolkonna sisukohtadega ning ajaloolise konna esindajatega. 1890. aastal ilmus Marshalli „Ökonoomika printsiibid” (Principles of Economics). Marshalli õpilane J. M. Keynes toob õpetajale pühendatud essees välja koguni seitse ideed, millest igaüks
11. Mida hõlmab endas läbipaistev teabeedastus? Läbipaistev teabeedastus – eelistama peaks konservatiivset raamatupidamisstandardite tõlgendust, avaldama peaks lisaks finantsaruannetele ka infot valitsemise, ettevõtte struktuuri, strateegia, ohtude, võimaluste, seotud isikute tehtud tehingute, kompensatsioonipoliitika, valitsemise struktuuride kohta. 12. Mille poolest erineb mulje juhtimise teooria majandusteoreetilistest teabe avaldamise käsitlustest? Majandusteoreetilised mudelid - üldjuhul teave avaldatakse täielikult tõeselt informatsiooni asümmeetria kaotamiseks, erandlikel juhtudel teabe varjamine, kallutamine. Alusepanijaks Akerlof (1970). Peamiselt populaarne USAs. Eeldused: ● keskmiselt või tugevalt efektiivsed turud ● teabe looja ja vastuvõtja ratsionaalsed. Mulje juhtimise teooria – põhineb kognitiivsel psühholoogial ja lingvistikal, keskendub mulje loomise motivatsioonile ning mulje konstrueerimise küsimustele
(turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4. Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused mõlemad on kitsamalt suunitletud majandusteoreetilised distsipliinid, mis uurivad majanduselu konkreetseid valdkondi ja seovad mikro- ja makroökonoomilise käsitluse. 2 1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel
elutingimuste parandamisele. Tegelikult oli selline lähenemine üsna uudne. Suurendas ka konkreetse ettevõtte juhtkonna vastutust. Kui ka töötajad adusid, et kui nad tublilt tööd teevad, ei lähe vaid riigi kätte, vaid tuleb otsapidi neile tagasi- rajatakse kasvõi uus söökla või klubi, tõstetakse palka jne. Oluline on ka see, et Kossõgin suutis oma ettepanekutega elavada maj mõtet NL-s ja 60ndate majandusteoreetilised tööd on oma aja tingimustes väga uuenduslikud. Brežnevi kadedus tuli mängu- Kossõginil oli varemgi hea renomee majandusmehena, polnud seotud sisuliselt Kremli pol võimumängudega, oli tubli majandusmees. Valitsusjuhina tema renomee veelgi tõusis ühiskonnas laiemalt ja majandusinimeste hulgas jne- oli Brežnevile vastuvõetamatu. On mitmed Brežnevi tollased nõunikud öelnud, et Brežnev midagi väga avalikult
9. JUHTIMISE VÄLJAKUTSED 21. SAJANDIKS 315 Aino Siimon. Ettevõtlus hulgikaubanduses. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995 9.1. Juhtimise uued paradigmad 9.1.1. Miks on eeldused tähtsad? Käsitletavad uued sotsiaalsed, demograafilised ja majanduslikud realiteedid ei kuulu valitsuse jaoks edukalt lahendatavate ülesannete hulka. Need avaldavad poliitikale sügavat mõju, kuid need ei ole poliitilised küsimused. Need ei lahene iseenesest vabaturumajandusega. Need ei ole ka majandusteoreetilised ega isegi majanduspoliitilised teemad. Käsitleda ja lahendada saab neid üksnes juhtimine, iga üksik teadmustöötaja316, professionaal või juht. Kindlasti hakatakse nende üle diskuteerima iga areneva riigi sisepoliitikas. Kuid nende lahendamine peab toimuma iga konkreetse organisatsiooni sees, lahendused peab välja töötama iga organisatsiooni juhtkond, iga teadmustöötaja (ja eriti juhtivtöötaja), kes sellesse organisatsiooni kuulub. 317
annaabi.ee 
