kuidas saavutada tasakaal. Makroökonoomika kui iseseisev majandusteaduse osa tekkis 20.saj., kujunemisel olid oluliseks mitmed sündmused, eriti aga 1929-1933 aastate majanduskriis, mida nimetatakse Suureks Depressiooniks. Esimene kriisi analüüsinud majandusteadlane oli kuulus inglane JOHN MAYNARD KEYNES. 1936.a. ilmus tema teos “Hõive, intressi ja raha üldteooria”, mida loetakse 20.saj. majanduslikku mõtlemist oluliselt mõjutanud teoseks. Tänapäeva majandusteoreetikute eristamisel ongi kaks suurt põhisuunda: keyneslased ja klassikud. Klassikute põhiseisukoht: tööpuudus ei saa tulla kogunõudluse vähenemisest. Nad eeldasid iseregulatsiooni turgudel ja ei uskunud ulatuslikesse majanduslangustesse. Keynesi koolkonna seisukoht: turud ei ole isereguleeruvad , iseenesest ei teki madal töötus ja potentsiaalne kogutoodangu tase, soovitas majanduse aktviseerimiseks kasutada aktiivset majanduspoliitikat, seega riigi sekkumist just kogunõudluse suurendamiseks.
Õigeusumaailmas on olemas iseseisvatena Süüria kirik, Armeenia kirik, Gruusia kirik, Bulgaaria kirik, Vene kirik jne. Kõikide nende kirikute saatus ripub nende kodumaa saatuse küljes. Õigeusumaailmas puudub oma “paavst” ehk kõikidest ülimal seisev surelik. Konstantinoopoli patriarh on õigeusukirikus ajalooliselt küll esimene, kuid ta on vaid esimene võrdsete seas. Ta ei saa teha ülejäänud kolleegidele-patriarhidele ettekirjutusi. Mõnede majandusteoreetikute arvates oli ka kristliku reformatsiooni (mis vältas ligikaudu 300 aastat, umbes 1340–1648) negatiivseks tulemuseks lääne ühtsuse mõningane nõrgenemine. Varem suhteliselt ühtne kristlik ruum diferentseerus. Küllap mängisid olulist rolli just majanduslikud huvid. Lutheri taha tulnud Saksa väikeriikide valitsejaid huvitas purgatooriumi (puhastustule) protseduurireeglitest palju rohkem võimalus lõpetada maksude maksmine Roomale (Vatikanile) ja Karl V-le
annaabi.ee 
