KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 10. klass MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 1. SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi. Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende
Luca Pacioli töötas ka paljudes Itaalia ülikoolides matemaatikaprofessorina. Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmekümneid eriilmelisi raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist. Raamatupidamine on ja jääb edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks osaks. Seoses muudatustega majanduselus ja välissidemete arenemisega suureneb raamatupidamise osatähtsus. Raamatupidamise ajalugu näitab, et tegu pole kuiva ja
vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist. MAJANDUSTEHING on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus.
14.Jacques Savary oli jurist ja raamatupidamisala asjatundja. Kuulus on kommertskoodeks (1637 aastal), mille kolmandas osas oli sätestatud raamatupidamise korraldus kaubanduses, rahavahetuskontorites ja pankades. Tema arvates tuli pidada nii põhi kui ka abiraamatuid. Ta formuleeris ühe põhialuse jagunemise analüütiliseks ja sünteetiliseks arvestuseks. 15.Arvestuse põhisüsteeme on maailmas mitmeid. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, L., Alver, J. 2009 Finantsarvestus. Tallinn. Deebet
bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Raymond de Roover on kirjutanud: „Kahekordne kirjendamine tekkis siis, kui inimesed said aru, et ei saa võtta midagi ühest laekast, ilma et paneksid selle kuhugi teise laekasse. See on väga lihtne, kuid sellest arusaamine võttis väga palju aega“. Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmekümneid eriilmelisi raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise koolkonnast: Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 – itaalia koolkond; – prantsuse koolkond; – saksa koolkond; – ameerika koolkond. Rahvusvahelisi arvestusmudeleid on teada viis: – kontinentaalne mudel; – angloameerika mudel; – ladina-ameerika mudel; – islami mudel
(et põllumajanduse ülalpidamine oleks odavam).Olid töövabad.ja 14) Keins.ammend.põhj.Monetarism. vabakaub,poold.Sellest on nende progressiivsus. Linnastumise tase näitab väga hästi palju oli põllumajanduses 1950-60 - . 6)Saks.ajal.koolkond. Sinna kuulusid majandusteoreetikud ja . osalejaid ja kui suur oli tööstuses töötajaid. Mida suurem poliitikud. Nad suunasid oma vahendid sotsialistliku liikumise ., , linnastumine oli seda väiksem oli põllumajanduses osalejaid (ja vastu, et kindlustada riigile kapitalistlik areng. Ajalooline üldjoones seda paremal järjel oli majandus). Näiteks Inglismaal, ,
Väliskapitalis sissevoolu käigus suureneb riigi välisvaluutareserv. Kuna neid reserve kasutatakse kohaliku valuuta ostmisel siis kodumaine baasraha kasvab ilma vastava toodangu suurenemiseta. Sellega kaasneb olukord, kus liiga palju raha hakkab jälitama liiga vähe turul pakutavaid tooteid. (Jang-Yung 1997) 1.2.Liigid Kuna inflatsiooni põhjustab erinevad tegurid ja selle ulatus võib varieeruda, saab inflatsiooni liigidata erinevate kategooria alustel. Majandusteoreetikud jagavad inflatsiooni puhtaks ja tavaliseks. Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutusteta. Tavalise inflatsiooni korral tõusevad kaupade ja teenuste hinnad erinevalt ja seetõttu muutuvad ka kaupade ja teenuste relatiivsed hinnad. Reaalses maailmas on puhta inflatsiooni esinemine võimatu, kuna hinnad ei muutu iialgi võrdses ulatuses. (Org kuupäev puudub, :20)
eriliselt rasked, kipub liikidesisene ja ka -vaheline koostöö just suurenema. Lisaks vaatleb Kropotkin keskaegseid gildistrukruure ning leiab sellest institutsioonist sarnaseid tendentse. Ta leiab, et just see koostöö mitte aga konkurents tagab edasimineku, evolutsiooni. Võib argumenteerida, et eeldades inimeste halbust ja korraldades nii ka ühiskonnakorda, käitubki inimene nii, nagu süsteemis ette kirjutatud on. Analoogselt väidavad majandusteoreetikud, et kui uskuda sellesse, et majandus on ebastabiilne, siis ta ongi seda. Rahva harituse taseme tõstmine oli anarhistide positiivse programmi üks alustalasid. Tänapäeval on nende programmilised nõudmised suuremalt jaolt juba ellu viidud. Usun, et anarhistliku mõtteviisiga kooskõlas oleks tasuta kõrgkoolihariduse säilitamise nõudmine: tasulisus kommertsialiseeriks kõrghariduse, enam ei astutaks vähemtasuvatesse teaduskondadesse; astutaks sinna, mis ära tasub, mitte sinna, kuhu tahaks
Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti • Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad võtavad võimu Düstoopiad-utoopiad Arvutirevolutsiooni tagajärjed. David Hakken (1999) pakub terve rea võimalikke seosed, kuidas erinevates käsitlustes on tehnoloogiale
nende kirjeldamisele. Luca Paccioli - matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmekümneid eriilmelisi raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist. Majandusarvestuse tänapäev Eellugu On üsna paratamatu leppida tõsiasjaga, et raamatupidamine on olnud ja jääb ka edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Meie tänapäevane raamatupidamisarvestuse korraldamine võeti Eesti
Seega kui arvestuslik kasum katab ära raamatupidamislikud ja kaudsed kulud, öeldakse, et ettevõttel on normaalkasum. Kui ettevõttele jääb pärast raamatupidamislike(arvestuslike) ja kaudsete (alternatiivsete) kulude mahaarvestamist kogutulust veel kasumit järele, nimetatakse seda majanduskasumiks ehk lisakasumiks. Majanduskasum = kogutulu – kogukulu Eeltoodust järeldub: nii raamatupidajad (majandusarvestuse tegijad) kui majandusteoreetikud arvestavad tulu sarnaselt, aga kulude arvestamisel võetakse ettevõtte majandustegevuse laiemal kaalumisel arvesse ka kaudseid kulusid. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab ära firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Firma on konkurentsivõimeline ka sel juhul, kui majanduskasum on null, kuna siis teenib ta talle kuuluvate ressurssidega sama palju kui ta teeniks ükskõik millisel teisel tegevusalal. Nullist suurem majanduskasum annab märku sellest, et on
toetused, tagatised, abirahad jne. Hüvede jaotumine ühiskonnas on alati olnud oluline. Ning see on seotud poliitiliste institutsioonide, ühiskonna, seaduste, sotsiaalsete klasside, moraali ja kunstidega. Kõik need moodustavad keeruka ja kompleksse, vastastikkuses sõltuvuses oleva süsteemi. Ükski üksik tahk ei selgitaks ühiskonda. Marxi epiloog ja tänapäeva Eesti 108 Klassikalised majandusteoreetikud väidavad, et kui Richard Lõvisüda oleks vaid teadnud ajatuid majanduspõhimõtteid vaba turumajandust, hindade kujunemist nõudlus-pakkumise vahekorras jms , ei oleks vaja olnud kuut sajandit pingutusi vaba turumajanduse kehtestamiseks... Aga Marx väidab, et on olemas õige majanduslik lähenemine ja on vale umbes samamoodi, nagu religioonid mõtlevad, et on õiged ja valesid. Pole ühtegi poolõiget... Majandus on ajalooline teadus selle
Matemaatika abil ennustati, et leidub elektroni antiosake positron, ja nüüdseks oleme seda katseliselt näinud. Matemaatiliselt pakuti, et suurtel kiirustel enam Newtoni klassikaline mehaanika ei kehti, ning ega tõesti ei kehtigi. Ilma selle tead- miseta ei töötaks meie GPS-navigeerimine. Majandusteoreetikud üritavad aru saada, kuidas üks või teine inim- või inimväline faktor võiks tulevikus mõjutada majandusnäitajaid; hasartmängurid peavad vähe- malt üritama ennustada, mis kaardid on teistel peos või jagajal pakis; insenerid peavad suutma ette kujutada ettekujutamatuid tegureid, mis nende uhket konst-