Vahetades aga oma kauba või ka oma tööaja raha vastu, on võimalik valida, millal ja kellega ning missuguses ulatuses järgmisi tehinguid tehakse. Raha kui arvestusühik aitab mõõta kauba või ressursi väärtust. Muidugi on võimalik mõõta kaupade väärtust ka teiste kaupadega. Näiteks võiks ju poes kirjutada hinnasildile, et 1 kilo kartuleid maksab 2 kilo porgandeid ja see omakorda maksab pool kilo banaane, kuid sellisel moel rehkendamine on äärmiselt keerukas. Majandusteadlikult nimetatakse selliseid hindasid relatiivseteks ehk suhtelisteks hindadeks. Kaupade ja hüviste võrdlemine rahas väljendatud hindade abil on aga märksa lihtsam ja kõigile arusaadavam. Raha kui akumulatsiooni- ehk väärtuse säilitamise vahend võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid ja kulusid paremini planeerida. Säästes ja kogudes oma sissetulekud hoiustesse, on seda võimalik hiljem kasutada erinevate hüviste tarbimiseks