Lõpetas 1978 Tallinna 46. Keskkooli ning 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis. Tartu Ülikooli ajaloomagister 1995, doktor 2005. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Nagu ta ise ütles auhinda vastu võttes, ei pea ta ennast majandusteadlaseks. Peaministrina oli ta lugenud läbi vaid ühe raamatu majanduse kohta: Milton Friedmani "Vabadus valida". Talle oli tundunud, et Friedmani ideed proportsionaalsest maksustamisest, privatiseerimisest jm on täiesti enesestmõistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele võetud. Peaministrina rakendas ta neid ideid Eestis, hoolimata majandusteadlaste hoiatustest, et niimoodi "vee peal kõndida" ei ole võimalik. "Me tegime seda: kõndisime vee peal, sest me ei teadnud, et see on võimatu,"
tootmisesse, mida inimesed tegelikult ei vaja. Ka tõi ta välja valitsuse neli olulist rolli: · monopolide vastu võitlemine ja vaba konkurentsi toetamine; · valitsus saab riiki kaitsta väliste ohtude eest; · valitsus hoolitseb sisekorra ja kaitse eest s.t. politsei ja seadusandluse loomine; · suure välismõjuga avalike hüviste eest hoolitsemine. Negatiivseks välismõjuks on näit. tehase poolt tekitatav keskkonnasaaste. /1, lk 40/ Smithi peetakse üheks suurimaks majandusteadlaseks. Tema turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis ühiskonnas korra. /1, lk 41/ David Ricardot peetakse oma aja suurimaks majandusteadlaseks ning uue koolkonna rajajaks poliitilises ökonoomias. Ta oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed. /1, lk 42/ David Ricardo panuseks on mitmete siiani põhjapanevate teooriate väljatöötamine, millest olulisemad on väärtusteooria ja suhtelise eelise teooria
Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J.M Keynes oli silmapaistev inglise majandustegelane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja ja makroökonoomika rajaja. · Ta leidis Suure Depressiooni ajal väljapääsu majanduskriisist Inglismaal. · Osales aktiivselt IMF'i loomises · Aitas korrastada Teise maailmasõja järgse rahvusvahelist rahasüsteemi 23. M. Friedman oli USA majandusteadlane. Teda peeti 20. sajandi olulisemaks majandusteadlaseks. · Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest. · Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja turu poolt määratud vahetuskursside poolt · Oli Ronald Reagani majanduspoliitiline nõustaja · Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse, majandusajalukku, statistikasse ning majanduse metodoloogiasse 24
mingis ajavahemikus. 22. Kes oli J.M Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus? John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. 23. Kes oli M. Friedman Tema roll ja tähtsus? Milton Friedman (31. juulil 1912 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina
laureaat 1971.a.). (4) Aastatel 1946-1977 töötas M. Friedman Chicago Ülikooli õppejõuna. Ta oli kolme USA vabariiklaste valitsuste (kui presidentideks olid B. Golwater, R. Nixon ja R. Reagan) majandusnõunikuks. Alates pensionile minekust 1977. a. oli M. Friedman seotud Hoover Instituudiga, osaledes mitmesugustes teadus- ja meediaprojektides, propageerides liberaalseid majandusvaateid. Teda on peetud 20.sajandi teise poole üheks mõjuvõimsamaks majandusteadlaseks kõrvuti John Keynes´iga. (3, 4) M. Friedmani tähtsamateks majandusteaduslikeks töödeks peetakse raamatuid ,,Ameerika Ühendriikide rahandusajalugu 1867-1960" (1963) ja ,,Kapitalism ja vabadus" (1994). · Ta töötas välja positiivse (eetilistest tõekspidamistest ja normatiivsetest otsustest sõltumatu) majandusteaduse metodoloogia. · Friedman lõi Chicago Ülikoolis parempoolse majandusfilosoofia koolkonna, mida hakatinimetama Chicago koolkonnaks.
ta Suurbritannias väljapääsu majanduskriisist. Osales aktiivselt Rahvusvahelise Valuutafondi (International Monetary Fund IMF) loomises ning Teise maailmasõja järgse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastamisel. Oli fiskaalpoliitika alustaja ja töötuse uurimustiku edendaja. 23. Kes oli M. Friedman Tema roll ja tähtsus? Milton Friedman (31 juuli 1912 16 november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas. Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldasrahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu
ohuna. Kapitalismi ühiskonnas "kunstnik" on elukutse, mis on kindlaksmääratud selle järgi, palju sa töötad ja palju sellest ka maha müüa suudetakse. Marksismi pärand Puhas kommunism on võimatu. Ka puhas kapitalism on võimatu. Marxi teene on kapitalismi probleemide selge väljatoomine. Marksistlike vaadete ümberlükkamisega on näinud vaeva neoklassikud, neist on ideid ammutanud XX sajandi suurimaks majandusteadlaseks peetud John Maynard Keynes. Väga oluline on töörahva huve kaitsvate parteide olemasolu. Turumajanduse põhiprobleemiks on kasumi osa, mis jääb järele pärast ettevõtja palga ja investeeringute mahaarvamist. Kommunismi-idee puhul seda viga polnud. Põhirõhk oli tarbekaupade tootmisel. Tehnoloogia liiga kiire areng ei saanud olla loodusest liialt palju võtmise ja rantjee elu elamise eelduseks. Ühiskonnaliikmed peavad mõtlema, kas nad
Üks tema teoseid, kus ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat on "Mis on dialektika?" Samuti ka 1957. aastal ilmunud teos "Historitsismi viletsus" ründab eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Popperi üks tuntumaid teoseid ilmus aastal 1945 ja seda on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse "Avatud ühiskond ja selle vaenlased." Selles teoses kritiseerib ta Platoni, Hegeli ja Marxi mõttemaailma, mida ta peab totalitaristlikuks. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Teose põhiline tähtsus seisneb selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Popper] Karl Popper suri 1994. aastal Londonis. Falsifitseerimisprintsiip Neopositivism ehk uus filosoofiasuund, võttis omaks verifikatsiooniprintsiibi, leides, et ainult need
(1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini 4 on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus
toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud)
(Saks) Riigi majandus on koondatud korporatsioonidesse ja nende kaudu viidi ellu riiigi poliitikat. Majanduakoda moodustati oma liikmete majanduslike kutsehuvide seisukohalt. (Itaalia) (lk 293- 315) 1. Kuidas iseloomustada J. Keynesi praktilise majandustegelasena? (,,Tööhõive , intressi, ja raha üldteooria" On töötanud Briti rahandusministeeriumi maksunõunikuna, Inglise panga direktorina 2. Miks peetakse J. Keynesi 20. saj. suurimaks majandusteadlaseks? Aastatel 1940-1950 saavutasid tema teoreetilised ja praktilised majanduspoliitilised ideed ülemaailmse leviku ning majandusteaduses nimetatakse neid aastaid Keynesi revolutsiooni ajastuks. Ta lõi ainuisikuliselt ratsionaalse majanduspoliitika kõigi arenenud riikide jaoks 20. saj. Teiseks pooleks. Tema mudeli reaalne tähtsus seisneb selles, et krediidi ja rahapoliitikaga võib teatud määral mõjutada kapitalimahutuste dünaamikat 3. Kuidas kavatses Keynes majandust reguleerida?
eraomanikud • Looduspärane kasvatus, laste sünnipäraste omaduste väljaarendamine, eemal hoida ühiskonna pahedest • Majanduslik tegevus peab tuginema demokraatlikele põhimõtetele • Kõrgeim võim peab kuuluma rahvale 15. Hinnake William Petty panust majandusteaduse arengusse. William Petty (1623-1687), kõige olulisem varajane majandusteadlane, kes valmistas ette pinnast nn klassikalise majandusmõtte arengule. Pettyt on nimetatud geniaalseimaks ja originaalseimaks majandusteadlaseks. Petty ei olnud mitte üksnes majandusteadlane teoreetik, vaid ka poliitik ja publitsist. • poliitilise ökonoomia looja • rõhutas majandusseaduste objektiivset iseloomu • statistiliste faktide analüüsi sidumine oma teoreetiliste väidetega, pani aluse poliitilise ökonoomia kõrvalharule: statistikale • nõudis alati uuritavate nähtuste täpset vaatlust, ent kasutas vaadeldavate nähtuste seletamiseks ja
annaabi.ee 
