X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike,
mistõttu eelistati sõna „arengumaad“. Pärast teise ja kolmanda maailma riigikorra lagunemist tunnustati vaid esimest maailma, mis suutis ainsana jääda stabiilseks. Pärast kolooniate lagunemist oli kolmanda maailma riikidel raske ellu jääda, sest nad olid harjunud teiste riikide sõltuvusega. Nad tegelesid enamasti põllumajandusega, mistõttu oli keeruline majaduslikult areneda. Tänapäeval ei ole kohane rääkida kolmandast maailmast, kuna algselt seostati kolmandat maailma majandustasemega, kuid tänapäeval ei oma see samat tähendust. Praegu kutsutakse vaesemaid riike arengumaadeks. Enamik riigisüsteeme lagunes pärast I ja II maailmasõda, mistõttu ei ole maailm enam sama. Ajad on muutunud, riigid on iseseisvad, enamikes riikides valitseb demokraatia. Kunagised kolmanda maailma riigid on tänapäeval nii erinevad: osad on täiesti vaesed ja arengust väga maas, teised on aga rikkad ja arengutasemelt võimelised
Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele lk 6 Suuremad jõed ja järved lk 6 Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine lk 7 Üleujutused lk 7 Pinnaveekogude vee kasutus lk 7 Veekogude puhtus lk 7 Laevatatavad siseveekogud lk 7
Madalaima inimarenguga olid Sierra Leone (0,298) ja Niger (0,281). Arengumaad ehk Lõuna riigid- endised kolooniad, majanduslikult vähearenenud ning sõltuvad Põhja riikidest; arenenud riikide odava tööjõu ja tooraine allikad. Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD. Oluline osa rahvastikust tegeleb veel põllumajandusega. Kuid Lõuna riikide hulgas on ka erandeid ehk suhteliselt kõrge majandustasemega riike (areng olnud kiire just viimasel ajal). Need on nn uusindustriaalriigid (nt Korea, Tsiili, Argentiina, Uruguai, Brasiilia, Mehhiko jm) ning naftariigid (nt Kuveit, AÜE, Saudi Araabia jm). Arenenud riigid ehk Põhja riigid- umbes 40 peamiselt põhjapoolkeral asuvat rikkamat nn tuumikriiki (lõunapoolkeral Austraalia ja Uus- Meremaa), kus elab 25% maailma rahvastikust; oma intensiivse arengu tulemusena on saavutanud kontrolli maailma majanduse üle
püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised
saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta
Inimkond jaguneb bioloogiliste ja geneetiliste omaduste alusel erinevateks rassideks. Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib
. Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära. Segamajandus püüab ühendada, pakkumisele ja nõudlusele orienteerituse, soodustada konkurentsi häid külgi, aga mitte halbu (halastamatu konkurents), tagada tegutsemisvabadus, aga säilitada võrdsus. Tegelikus elus on väga raske käsu- ja segamajanduse vahele sobivat piiri tõmmata. Fiskaalpoliitika (eelarve- ja maksupoliitika) 1. Kõrged või madalad maksud. Maksude üldkoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud siin varieerida. 2. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed maksud aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3. Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu võib määrata kolme moodi: proportsionaalselt, regresseeruvalt või progresseeruvalt
annaabi.ee 
