Majandus vajab tootmisressursse loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Majandussüsteemide tüübid: Tavamajandus, plaanimajandus, turumajandus Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turumajanduse olulisiim tunnus. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist see on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Kauba omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi, müügihind peab olema sellest kõrgem, et teenida kasumit Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna. Monopol on turuvorm, kus on üks müüa, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnu...
Turumajanduse toimimistsükkel Majandussüsteemide tüüpe on kolm: tavamajandus, plaanimajandus ja turumajandus. Neist kõige levinum on turumajandussüsteem. Turumajanduse toimimise aluseks on tõhus konkurents ja võrdväärne vahetus, kuid paljud turud, sealhulgas ka tööturg, ei funktsioneeri täiuslikult. Selle toimimist piirab töötajate väike arv, nende piiratud mobiilsus ning riigi poolt seatavad palga- ja töötingimuste regulatsioonid. Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine, kohtuvad inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes seda ostavad ja maksavad selle eest tasu. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turu majanduse olulisim tunnus. Tööhõivepoliitika on valitsuse sekkumine tööturu toimimisse. Kannab eelkõige tööpuuduse ennetamise ja selle tagajärgede likvideerimise eesmärke. Passiivse tööhõivepoliitika puhul tegeleb riik...
Majandussüsteemide võrdlus Kati Labe Riigikord Eesti Rootsi Eesti on parlamentaarne Seadusandlik võim kuulub vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja ...
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
tööst ilma jääda; paljud endised käsumajanduslikud riigid on võtnud suuna turumajanduse poole. 2 3.02.2014 SEGAMAJANDUS Puhtal kujul turumajandust või puhtal kujul käsumajandust reaalselt ei eksisteeri. Kõigi ühiskondade puhul on tegemist segamajandustega, kus on esindatud erinevate ,,puhaste" majandussüsteemide elemente. Ressursid eraomandis Käsumajandus Turumajandus Ressursid valitsuse käes Riigi asukoht skaalal võib ajas muutuda. JÄTKUSUUTLIKKUS Turumehhanism tekitab küsimusi seoses sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Hinnad signaaliks, seega rikastel suurem sõnaõigus. Mis on aga jätkusuutlik? Äriline efektiivsus + üldsuse huvid kaitstud + loodus kaitstud elamis- Sotsiaalsed
Ettevõtluskobar on mingis piirkonnas tegutsevate seotud ettevõtete süsteem, töötab kasu eesmärgil. Põhineb ühistel huvidel ja eesmärkidel mitte lepingul. Ettevõtlusvõrgustik on ettevõtjate koostööpartneritest koosnev võrgustik konkurentsivõime parandamise eesmärgil - enamasti ettevõtted, kes on üksteisele mingil viisil kasulikud, võivad asuda üksteisest väga kaugel. Sain teada rohkem globaliseerumise kohta ja majandussüsteemide kohta Kärt Kinnas, I HK
astmelist maksusüsteemi. 15. Kas Eestis on mõttekas sisse seada astmeline tulumaksumäär? 16. Mis vahe on inflatsioonil ja deflatsioonil. 17. Nimetage inflatsiooni põhjused. 18. Nimetage Maastrichti kriteeriumid. Kordamine. 1. Tootmisressursid · loodusressurssid: maavarad, mets. Veevarud · inimressurssid: tööjõud, oskused, tööjõu kvaliteet · kapital: tööriistad, hooned, investeeringud · ettevõtlikkus: oskus 3 esimest tegurit kasulikult kombineerida 3. Majandussüsteemide iseloomulikud jooned Naturaalmajandus · väike tootlikkus · raha ei kasutata või on see vähe tähtis · vahetuskaubandusel kaup kauba vastu · eluks vajalik toodetakse koha peal ise Turumajandus · konkurents · majandusvabadus · kaupade ja teenuste valik on suur · eksisteerivad mitmesugused omandi- ja ettevõttenormid Käsumajandus · Riik ütleb: mida, kellele, kuidas, kui palju toota · majandust korraldab üks isik või valitsus
ei kasutanud. Majanduse kolm põhiküsimust: mida toota, kuidas toota, kellele toota. 1. Mida toota? See on küsimus ressursside ratsionaalsest paigutusest, tootmise alternatiivkulust ning tarbijate vajadustest. 2. Kuidas toota? See on küsimus kasutatavast tehnoloogiast, efektiivsusest, suhtelisest eelisest. 3. Kellele toota? See on küsimus jaotamise efektiivsusest ja õigusest. Majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus. Majandussüsteemide plussid ja miinused. 1. Tavamajandus on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelistel tootmisvahenditel põhinev majanduskorraldus. 2. Käsumajandus on majanduskorraldus, kus peaaegu kõik majanduslikud otsused teeb keskvõim ehk riik. 3. Turumajandus on majanduskorraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad turgudel tooteid kokkulepitud hindade alusel ning ressursside kasutamise määrab konkurents. 4
- toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, maavarad, kliima) vajalik: rikkalikud ja mitmekesised varud, soodsad olud tegelik seisund: ressursside nappus või lõppemine, loodusliku tooraine asendamine 2. Kapital vajalik: riiklikud tagavarad tegelik seisund: raha ei jätku 3. Inimressurss (tööjõud oma teadmiste ja oskustega) vajalik: haritud ja töötahteline inimene
5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused. Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused? Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUKAKS RESSURSS MAJANDAMISEKS TEGELIK SEISUND VAJALIK SEISUND 1. Loodusressursid Rikkalikud mitmekesised Ressursside nappus või (maa, maavarad, kliima) varud, soodsad olud. lõppemine, loodusliku
Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad Sotsiaalsed institutsioonid Üksikud komponendid, üksikosade struktuur Perekond ja abielu, vanuseline kihistumine Kaasaegne perekond on muutumises Abielu kui kooselu mõiste on muutunud Tootmine ja teenindamine Majandussüsteemide teke Rohkem on teenuseid ja vähem on tavatootmist Levinud tarbimisviisidpeegeldavad ja loovad ühiskonnasisese sots hierarhia Töökeskkond Telekommunikatsiooni areng Kodu taasmuutmine tootmis ja tarbimiskohaks Kodu mitmeotstarbeline urbanistlik ruum – ala kodukino ruum Võim ja poliitika Traditsiooniline domineerimine – tsaar, kuningas Karismaatiline domineerimine –juhi erakordsus
Ühiskonnaõpetus KORDAMISKÜSIMUSED; MAJANDUS 1. Arutle erinevate majandussüsteemide üle, iseloomusta. Plaanimajandus on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab.
suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse; · viia pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikides elatustase võimalikult kiiresti ELi keskmisele tasemele. Ebavõrdsuse põhjused Piirkondlik ebavõrdsus võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sealhulgas järmisest: · geograafilisest eraldatusest tulenevad pikaajalised takistused; · hiljutised sotsiaalsed ja majanduslikud muutused; · eelnevalt kesksete majandussüsteemide pärand; · nende ja veel muude tegurite kombinatsioonid. Asjaomaste ebasoodsate tingimuste mõju on selgelt nähtav järgmise puhul: · sotsiaalne tõrjutus; · madala kvaliteediga koolid; · suurem tööpuudus; · ebapiisav infrastruktuur. Majanduskasv ja töökohtade loomine Regionaalpoliitika tähendab investeerimist inimestesse. Regionaalpoliitika põhimõte on järgida ELi tegevuskava majanduskasvu saavutamiseks ja töökohtade loomiseks ning:
Ökosüsteemi terviklikkus (ecosstem integrity, ecological integrity) – Ökosüsteemi seisundi looduslikkus, vastavus piirkonnale iseloomulikele ja inimmõjust puutumata keskkonnatingimustele, funktsionaalsus ning ökoloogiliste suhete loomulikkus. Ökosüsteemi elurikkuse, struktuuri ja toimimise dünaamiline ajalis-ruumiline tasakaal. Keskkonnaökonoomika (environmental economics) – Keskkonnaprobleemidega tegelev majandusteaduse haru, mis uurib ökosüsteemide ja majandussüsteemide omavahelisi seoseid kõige laiemas mõttes. Keskkonnaökonoomika uurimisvaldkondadeks on peamiselt keskkonnafunktsioonide väärtustamine majandusarvestuses, looduskasutuse ja seda reguleerivate õigusaktide ning planeerimisdokumentide majanduslike tagajärgede uurimine, loodusressursside kasutamise efektiivsus, optimaalsus ja jätkusuutlikkus ning majanduskorralduslike vahendite (maksud, toetused jms) rakendamine looduskaitses.
keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents.
piirama teiste vabadust. o Õiglus Ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Eksisteerib aga ka teist tüüpi õiglus, mis on ühiskondlikult oluline õiglus seaduse ees. See nõuab, et kõik ühiskonna liikmed omaksid võrdseid õigusi ja kohustusi. o Turvalisus Ei tähenda ainult rahu ühiskonnas ja ühiskondade vahel vaid ka paremaid majanduslikke ja sotsiaalseid garantiisid. 8. Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid: o Süsteemi elemendid (majandussüsteemis inimesed kui tarbijad ja tootjad) o Elementide suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid) o Süsteemi kord (antud juhul majanduslik kord, turumajanduse reeglid) 9. Turumajanduse reaaltüübid: Kapitalistlik turumajandus: o Vaba turumajandus -Iseloomulik riigi minimaalne sekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon,
Majandussüsteemide võrdlus Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliska...
• liikmetega kokkulepitud ja FATFi mandaadi piiresse jäävate tegevustega seotud igasuguste uute ülesannete ette võtmine, kuid ainult seal, kus neil on kindel lisaväärtus dubleerimata juba olemasolevaid tegevusi. IMF on viimase 12 aasta jooksul aidanud kujundada rahapesu ja terrorismi tõkestamise poliitikat. Läbi on viidud finantssektori hindamisi, pakkudes tehnilist tuge finantssektorile ning peetud valvet liikmesriikide majandussüsteemide üle, olles eriti abiks riikide sobitumisel rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi tõkestamise standarditega ning on loodud arendavaid programme puudujääkide parandamiseks. Lisaks on loodud ka vabatahtlikke tõkestamisega tegelevaid organisatsioone. Tundes vajadust oma võrgu väljaarendamiseks, kohtusid 1995. aastal rahapesu andmebüroode esindajad Arenbergis Brüsselis ja otsustasid luua mitteametliku grupi, kelle eesmärk on kaasa aidata rahvusvahelisele koostööle
õigust) o Turvalisus - rahu ühiskonnas ja paremad majanduslikud ja sots garnatiid. Näiteks minimaalne sissetulek, mida ühiskond on võimeline igale oma liikmele garanteerima. Maj pol eesmärgid peavad olema võimalikult täpselt def. Kõik pol elluviijad peavad teadma, mida neil tuleb teha. On vajalik eesmärkide hierarhiline süsteem: allpool asuvad eesmärgid on samal ajal kõrgemate eesmärkide saavutamise vahendiks. 8. Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid Süsteemi elemendid (tarbijad ja tootjad), elementide vah suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusportsessid), süsteemi kord (majanduslik kord, turumaj reeglid). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (nt turuosaliste omavah suhtelises). Omand Eraomand Riiklik- või ühisomand Planeerimisviis Detsentraalne planeerimine Kapitalistlik turumajandus Sotsialistlik turumajandus
ühiskondlikult kõige õiglasema tulemuse? Ühiskondliku turvalisuse astet iga kodaniku kohta on aga küllaltki lihtne defineerida. Selleks võib olla kasvõi näiteks minimaalne sissetulek, mida ühiskond on võimeline igale oma liikmele garanteerima. Olgugi, et see sissetulek võib olla riigiti vägagi erinev (näiteks Eestis ja Saksamaal), on teda ometi igas riigis võimalik defineerida. 8. Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid 1. Süsteemi elemendid (majandussüsteemis inimesed kui tarbijad ja tootjad). 2. Elementide suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid). 3. Süsteemi kord (antud juhul majanduslik kord, turumajanduse reeglid). 9. Turumajanduse reaaltüübid 1 Kasutatakse ka mõisteid uus poliitiline ökonoomia ja poliitika majanduslik teooria (vt. Sepp, 1998) 2
(eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda). 6 Maa ja kapitali kui ressurside iseärasused Maa kui ressurss on looduse poolt antud piiratud ressurss, kapital aga luuakse varasema majadustegevuse (investeerimise) käigus. 7 Alternatiivkulud ja tootmisvõimalused. Alternatiivkulude mõiste ja näited Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind (ressursi hulk mida oleks saanud teise hüvise tootmiseks kasutada). 8 Majandussüsteemide liigid ja nende iseloomustus Traditsiooniline majadnus juhivad kombed ja tavad Käsumajandus riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine. Turumajadnus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 9 Turumajanduse iseloomustus. Turutüübid ja nende iseloomustus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omanduõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad
· Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, nende võim püsiv ja pärilik. · Asustus tihedam ja püsivam kui salga/hõimu puhul Riik · Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistusega poliitiline struktuur · Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee. · Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus · Ideoloogia. Majandusetnoloogia Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip);
spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus, ideoloogiline mõõde Esimese kahe grupi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest, seega poliitikat raske eristada kultuurivaldkondadest. Kriitika: see on liiga lihtne, kuna ainult 4 gruppi Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel
tasandile, mitte poliitilisele süsteemile. Riigi õigus kasutada jõudu kõigi vastu. LOENG 7 Majandusetnoloogia Kuidas E ja A kaudu majandust võiks vaadata. Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Lõpuks kõik erinevat laadi ühiskonnad on majanduslikud, sest kõik peavad ju kuidagi omale elatusvahendeid tootma. Võrdlev majandusteadus eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. Majandusteadus keskendub üldise süsteemi vaatlemisele, uurimisele. E ja A alustavad teisest otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas võib majandust vaadelda kui kultuurilist fenomeni. Majandus seondub tavaliselt rahaga, kuid maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata üldse. Kuigi puudub raha, siis kõigis ühiskondades on tavad ja reeglid, millega määratakse inimeste juurdepääs ressurssidele. On reeglid, kuidas neid resursse töödeldakse ja vahendatakse
- Vaikiv ultimaatum Miski eelnevatest kriteeriumitest võib olla puudu - "Püüa ja vaata" lähenemine - Kruvimeetod Koguaeg suurendatakse survet, vaadatakse, kuidas teine pool reageerib 6. Setsessioon e. eraldumine Irredentism - Setsessiooni allvorm, kus nõutakse eraldumist, kuid mille järel taotletakse koheselt liitumist mõne muu riigiga. Eralduva osa erinevused setsesseeritavast riigist: - Rikkus vs. vaesus - Majandussüsteemide erinevus - Etniline koosseis - Erinevused kultuuris, religioonis - Vallutatud ala omab moraalset õigust eralduda Setsessiooni hukkamõist: - Majanduslik Rõhutakse, et vaesem osa riigist ei saa hakkama - Demokraatlik Vähemus peab alluma enamuse soovile, samas enamus peab arvestama vähemusega Sõda Sõda on kahe poole relvastatud võitlus. Hinnangud a) õiglane b) ebaõiglane Suhtumised
Riigi ülesanne on kindlustada vabas vormis konkurents. Tootmine põhjustab tarbimise kasvu. 25. Üleminekumajandused, majandusreformide kategooriad Ühest majandusmudelist teise siirduv ühiskond. Teostatakse radikaalseid majandusreforme, mida võib jagada üldiselt 3 kategooriasse: sektoriaalsed majandusreformid (nt rahareform, fiskaalreform, riigiettevõtete erastamine jm), terviklikud majandusreformid ja terve majandussüsteemide teisenemine. 26. Üleminekuperioodid majanduses (Eesti ja Ida- ja Kesk-Euroopa) Esimesed sammud terviklike majandusreformidega. Seejärel asuti rajama moodsat turumajanduslikku ühiskonda lääneriikide eeskujul. Rahvusvahelise Valuutafondi järelseire tulemusena julgustati teostama selliseid reforme, mis toimiksid stabiilset maailmamajanduse arengut. Reformide elluviimisel arvestatakse tugeva rahvusvaluuta sisseviimise võimekust, vabaturumajanduse kehtestamist ja eraomanduse teket
metodoloogilise uurimisstrateegiaga, mis lähtub rohkem probleemi püstitusest kui vahetust objektiivsest reaalsusest. Tavapärases majandusteaduses vaadeldakse majandussüsteeme, konstitutsioone, õiguskorda, aga ka ettevõtte ja organisatsioonivorme enamasti tegevustingimustena, samal ajal käsitletakse konkreetseid poliitilisi meetmeid või ettevõtte juhtkonna otsuseid tegevusena. See ei ole siiski alati otstarbekas. Näiteks tegeleb siirdemajanduse uurimine just nimelt majandussüsteemide rohkem või vähem teadliku ja plaanipärase ümberkorraldamisega, konstitutsiooniökonoomika aga uurib, millal võivad üksikindiviidid jõuda üksmeelele põhiseaduse osas. See ujuv piir tegevuse ja tegevustingimuste vahel ei muuda aga midagi iga ökonoomilise analüüsi põhimõttelises kaheastmelisuses
mõtted tootmisliku ja ärilise lähenemise konfliktini. Ta arvab, et kapitalism suudab kindlustada nende jõudude rahuldava tasakaalu. 8. Milline oli W.Mitchelli osa institutsionalismi arengus? (,,Kuld, hinnad ja töötasu", ,,Majandustsüklid") Peamiseks huvialaks sai rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste uurimine. Uuris spetsiaalselt majandustsüklite probleeme, kasutades matemaatilisi võtteid. Ta eitab põhjuslikkuse objektiivset iseloomu. 9. Mis on majandussüsteemide teooria? (lk 259- 274) 1. Kuidas esitas W. Sombart kapitali kujunemise ja kapitalismi olemuse? (,,Moodne kapitalism", ,,Juudid ja majanduselu", ,,Kaupmehed ja kangelased") Tema arvates ei saanud kaubanduskapital olla kapitali tekkimise allikaks, sest kaupmeestel puudus võimalus hindu üles kruvida. Kapital kuhjus keskajal järgmistel viisidel: 1)Oluline oli paavsti varakamber. Sinna olid kogunenud kristlikust maailmast peamiselt kümnisemaksu näol saadud aarded.
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
9.1 Majandussüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 9.1.1 Tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 9.1.2 Jaotamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 9.1.3 Erinevate majandussüsteemide kontaktid . . . . . . . . . . . 44 9.2 Majandusetnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 10 Poliitiline etnoloogia 45 10.1 Poliitilise süsteemi tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 10
poliitikas. Sõjapidamisühiskondades on meeste staatus kõrgem. Naine on kõrgemal kohal ühiskonnas, kui majandus on naisekeskne. Naiste staatus kõrgem ühiskondades, kus sugulussidemeid arvestatakse naisliini pidi ning elukoht on naise isa järgne, kui vastupidi, siis on mehed kõrgemal positsioonil. Majandusetnoloogia Majandus on eluvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Võrdlev majandusteadus eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. Etnoloogia ei tegele abstraktsete majandusteooriatega, alguses uuri pärismaalaste majandust. Jälgitakse olulisi aspekte. Kas majandus toimib kõikjal ühtmoodi või on sõltuv kultuuri ja ühiskonna eripäradest. Suuremas osas ühiskondades ei kasutata raha, kuid on siiski mingid reeglid. Kuidas on majanduslikud süsteemid seotud toiduhankimise viisidega: korilus, küttimine, karjakasvatus, alepõllundus, intensiivpõllumajandus. Paljud ühiskonnad ei
1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. (Majanduslik) huvi on inimeste käitumist motiveerivate teadvustatud (osalt ka teadvustamata) väärtushinnangute kompleks, mis kujundab vajadusi ja ajendab neid rahuldama. Majandusteaduses käsitletakse huvi kui inimese selgelt väljendatud taotlust rahuldada oma vajadusi. Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt k...
USA teadlane Norbert Wiener pani oma töödega, mis ilmusid 1948-1950, aluse uuele teadusharule - küberneetikale. Selle aluseks oli Wieneri tähelepanek, et elusolendite närvitalituses, ühiskonnanähtustes ja automaat seadmete töös toimuvadt info liikumist ja kasutamist saab kirjeldada ühesuguste matemaatiliste seoste (võrrandite) abil. Küberneetika harudeks on: 1. Tehnoküberneetika - tegeleb keerukate automaat seadmetega. 2. Majandusküberneetika - käsitleb majandussüsteemide toimimist. 3. Neuroküberneetika - uurib närvitalitust. 1930ndail sai inimkond enda käsutusse võimsaima energia liigi - tuumaenergia. 1950ndatel algas uue elektroonika haru kvantelektroonika areng. See viis 1960 aastaks ülivõimsa valgusvõimendi laseri loomisele (USA teadlase Thomas Maimani poolt). Põllumajanduses on 1950ndaist aastaist peamiseks probleemiks ületootmine. Kuna poliitilistel põhjustel jätkatakse põllumajanduse subsideerimist on
funktsiooni. (alguses oli kuld) Deposiitraha- pankadesse hoiustele paigutatud raha (selle vahendusel toimuvad suurem osa tehinguid). Turumajanduslik süsteem, pole turumajanduse ühiskond Ajalooliselt Kullastandard (tähapäeval enam ei eksisteeri) Raha kui kaup (tarbimishüvis) Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem Kehtestatud seadusandlusega Euro tagastuseks on majandussüsteemide toimimine. Raha kui riigi (võla) kohustus Seaduslikkus o Raha väärtus hoitakse riiklike institutsioonide abil Raha nõudmine Tehinguvajadused (majandustegevuse maht ja käive) Likviidsuseelistused (ettevaatusmotiiv)- Spekulatsioonimotiiv Rahateooria Kvantitatiivne rahateooria M (rahamass, füüsiline kogus) * V (käibekiirus)= P(hinnatase)*Y(toodang) Raha trükime juurde, kiirus sama- hind suureneb. Eeldused
tarbimise süsteem Majandusteadus keskendub üldise süsteemi uurimisele, etno alustab teisest otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas majandust võib vaadelda kui kultuurilist fenomeni. Maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata. Kõigis ühiskonnas tavad ja reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele. On olemas ka reeglid, kuid neid ressursse töödeltakse. Etno uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist ja kujidas on maj.süsteemid seotud toiduhankimise viisidega. Toiduhankimise viisid määravad majandussüsteemi. Olulised on ka muud küsimused – sotsiaalsed erinevused(klassierinevused), poliitilised süsteemid, kuidas on perekonna sugulusvormid seotud majandusega. Uurib ka seda, milline on kokkupuude lääne ühiskonnaga läbi koloniaalsüsteemi. Kol võimude poolt pakutud mudelid erinesid põlisrahvaste omadest kõvasti. NT
8 Inglise kirjanik Daniel Defoe (16601731) avaldas oma raamatu pealkirjaga The Life and Strange and Surprising Adventures of Robinson Crusoe aastal 1719.a. ning seda peetakse esimeseks ingliskeelseks romaaniks üldse. Raamat on originaalkeeles kättesaadav netiaadressil www.bibliomania.com/0/0/17/31/frameset.html 9 Teatud paralleele võib tõmmata kirjeldatud ühest inimesest koosnevate majandussüsteemide ja tänapäeval eksisteerivate üksikute absoluutsete monarhiate vahele nagu Monaco, Brunei, Saudi Araabia jt. Näiteks puudub mitmetes monarhistlikes riikides tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele. Sellisel maksustamisel poleks ka mõtete. See näeks välja nii nagu tõstaks üks inimene raha ühest oma taskust teise umber. Absoluutsetes monarhiates monarh võrdub riik ja riik võrdub monarh. Kõik majanduslikud ja ressursside paigutamisega seotud otsused langetab monarh.
et efektiivsemalt rahuldada kliendi nõudmisi, strateegiliste prioriteetide järjepidev uuendamine (kogukulude minimiseerimine kvaliteedi tõstmine firmaväliste kompromisside otsimine ), kõikide kulude üheaegne arvestamine kogu logistilise süsteemi(tarneahela) ulatuses, et saavutada minimaalsed kogukulud. Logistika käsitleb vaadeldavat objekti kogu tema keerukuses ja mitmekesisuses. Logistika hõlmab majandussüsteemide projekteerimine arengueesmärkide püstitamist ja ülesannete ning vahendite kindlaksmääramist jälgitavate objektide ja neid mõjutavate faktorite seoste kaudu s.o. arvestades piiranguid. Süsteemi analüüs võimaldab välja selgitada kõige olulisemad faktorid, nende iseärasused ja seosed, samuti hinnata nende mõju uuritavale süsteemile. 7 Süntees toimub formaliseeritud mudeli väljatöötamise käigus. 3
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
vajaliku endale ise. Kui vaja, kutsuti naabrimees appi. Sellist majandust kutsutakse ka vahel "Robinson Crusoe" majanduseks. Lisaks võis vanadel aegadel (ja miks mitte ka praegu) kohata ka majandusi, kus majanduslik käitumine oli allutatud uskumustele, kommetele, veendumustele. Sellist majandust nimetatakse tavamajanduseks. Reaalselt on kõikides ühiskondades tegemist segamajandustega, kus on esindatud kõikide majandussüsteemide elemente. Valdavalt siiski on kasutusel turumajandussüsteemid, kus rohkemal või vähemal määral on ka käsumajanduse elemente, st avalik sektor sekkub turumajanduse toimimisse eesmärgiga aidata kaasa turu tõrgeteta funktsioneerimisse ja tagada sotsiaalne õiglus ühiskonnas. 6 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010
............. 102 14.1.2. Linnastumine ............................................................................................ 103 14.1.3. Deurbaniseerumise põhjused.....................................................................104 14.1.4. Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel........................................105 15. Majandus ja töötamine.............................................................................................106 15.1. Majandussüsteemide päritolu........................................................................... 106 15.1.1. Tootmine jaguneb omakorda:....................................................................106 15.1.2. Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine....................................107 15.1.3. Majandussüsteemi osad: tarbimine............................................................107 10 15.1.4
looduskeskkonnaga. Põhiprobleemiks on ühiskonna loodusega kohastumise tase. See probleem on alati olnud ja jääb kindlasti edasi. Ajas muutuvad ainult adapteerumise vormid. Sellel tasandil on aeg peaaegu paigal ja peab vaatama sajandite perspektiivis, et üldse märgata muutusi; keskmist tasandit võiks nimetada konjunktuurseks. Koskinen leiab,et seda tasandit võiks nimetada Ide ajalooks, kus ajalugu käib ülevalpool sündmustest ja isikutest. Burke nimetab seda majandussüsteemide, riikide, ühiskondade ja tsivilisatsioonide ajaks. Aja samm on aeglane ja kestuste näidetena võib tuua hindade ja palkade tsüklilised liikumised, tehnoloogiliste, demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste rütmid ja faasid, ning kaubanduse ja vahetuse trendid ja tendentsid. Konkreetsemalt muutub nende faaside kestus 5 ja 50 aasta vahel: See trend on Idega tegeledes Braudeli ajaperspektiividest muidugi kõige huvitavam; seda võiks nimetada ka sotsiaalseks ajaks
Hoopis otstarbekam on kasutada ühist mõõtühikut -raha. 1.7 Majandussüsteemid ühiskonnas Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid igas majandussüsteemis lahendatakse need küsimused erinevalt. Sellest tulenevalt, kuidas üks või teine majandussüsteem majanduse baasküsimusi lahendab, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme. Reaalses maailmas üldjuhul ei eksisteeri päris puhtaid majandussüsteeme, vaid levinud on eri majandussüsteemide omavahelised kombinatsioonid. Järgnevalt vaatame millised oleksid need nn. puhtad majandussüsteemid, et paremini aru saada kuidas üks või teine süsteem majanduse põhiküsimusi lahendab. 1.7.1 Traditsiooniline majandus Põhineb väikestel majandusüksustel, sellistel nagu kodumajapidamine või küla. Sellise süsteemi korral toodab iga majandusüksus põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal - naaber aitab naabrit maja ehitusel jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
