ia -6 -8 -10 Joonis 1. Valitsuse efektiivsuse ja institutsionaalse kvaliteedi indeks Kuigi on olemas fiskaalpoliitikat puudutavad ranged reeglid ühinemaks EL rahasüsteemiga, toimuvad diskussioonid EL koordineeritud fiskaalpoliitika olemuse üle. M. Vireni arvates ei saa rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest, kui liikmesriikide majanduse tsükliline käitumine ja majandussokkide toime on erinev. Samuti peaks olema ühesugused maksu- ja ülekannete süsteemid ning sarnased automaatsed stabilisaatorid; korralikud makroökonoomilised prognoosid; koordineeritud poliitiliste aktsioonide suurem efektiivsus võrreldes koordineerimata aktsioonide efektiivsusega; ühesugused fiskaalpoliitilised vaated (Viren, 1999). Kuigi numbrilised fiskaalsed konvergentsi kriteeriumid ühinemaks Euroopa Liiduga on Eestis täidetud (v.a. 1999
nimetatakse vastavalt mõjutatavale agregaadile kas nõudlus- või pakkumissokkideks. Terminiga sokk tähistatakse majandussubjektide käitumise järsku, välistingimustest tulenevat muutust, mille tulemusena on häiritud makroökonoomiline tasakaal. Sellised sokid mõjutavad oluliselt majanduslikku heaolu - negatiivsed sokid suurendavad sageli järsult tööpuudust ja/või inflatsiooni. Majandussokkide leevendamiseks kasutavad valitsused stabiliseerimispoliitikaid, mis pehmendavad kõrgest tööpuudusest või hinnatasemest tulenevaid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid. Kogunõudluse muutus nõudlussoki mõjul Eeldame, et majandus on tasakaalustunud potentsiaalse tootmismahu Q* korral hinnatasemel P0 punktis E0. Oletame nüüd, et riigi keskpank suurendab oluliselt raha pakkumist. Kuna raha