asustama ka alasid, kust seni külmaga eemale hoiti. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rasidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle aegade ja moevärinate püsis nõudmine karusnahkade järele. Rahvasterändamise-eelsesse aega (4. - 6. saj. p. Kr.) on arheoloogid dateerinud ühe germaanlaste asumisalast turbasoost leitud 14-aastase tütarlapse kasuka, mis oli õmmeldud
tegevusega ning sellele ei ole järgnenud kulutõhususe analüüse parimate keskkonnatervisealaste sekkumiste valikuks. Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Sellega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn–maaökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist. Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri-ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi-ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. 10. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis. Mõju 1) Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused,
liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rašidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle suurte kultuurikeskuste muutumatu nõudmine karusnahkade järele püsis muutumatuna. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Tallinnas hakati naistemantleid ja -kasukaid valmistama hiljemalt 14. sajandil. Ka talurahva seas oli lambanahkne kasukas tarvilik riideese. [1] Nõudlus karusnaha järele oli suurim 18.-19. sajandil, mil toimus Euroopas üldine kliimajahenemine. Seda ajastut on nimetatud ka väikeseks jääajaks, mis põhjustas muuhulgas karusnahkade impordi kasvu. Põhiliseks kaubaartikliks olid Ameerika mandrilt pärit kopranahad, mida veeti sisse sadades tuhandetes, tekitades kobraste arvukuse
olulisust sotsiaalprobleemide ning inimeste ja nende elukeskkonna vastastikuse suhte käsitlemisel. Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn-maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist. Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi- ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. 10. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis. Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks.
annaabi.ee 
