• S.o. Teadus piirangutest sest valikuid tehakse piiratud ressursside raames Majandusteooria uurimis- ja analüüsi tasandid • Üldjaotus: mikro- ja makroökonoomika – Mikro- ja makroökonoomika on orgaaniliselt omavahel seotud • Valdkonnapõhine jaotus: • Rakenduslik majandusteadus ….. – Kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides. • Majanduspoliitika ….. – Rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna huvides. – Majanduspoliitika on valitsuse tegevus, mille eesmärgiks on majandussündmuste mõjutamine Mikroökonoomikast üldist • Mikroökonoomika ehk hinnateooria uurib majandussubjektide ( ettevõtete ja kodumajapidamiste) majanduslike valikutetegemise mõjureid. • Analüüsi keskmes on: – Üksiktoote hind – Üksiktoote kulud ja üldkulud – Kapitali kujunemise mehhanismid ja firma toimimine – Hinnakujundamise mehhanism
Jaguneb mikro- ja makroökonoomikaks. ● Mikroökonoomika ehk hinnateooria uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid ning nende majanduslike valikute mõju. ● Makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi, see on õpetus turu üldisest tasakaalust. Majandusteooria põhimõisted: ● Rakenduslik majandusteadus kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides. ● Majanduspoliitika rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna huvides (valitsuse tegevus, eesmärk mõjutamine). ● Majandusanalüüsi põhieelduseks on majanduses osalejate ehk majandussubjektide ratsionaalne käitumine. Kodumajapidamised püüavad maksimeerida oma kasulikkust, ettevõtted kasumit ning valitsus ühiskonna sotsiaalset heaolu. ● Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kasulikkust kehtestatud piirangute raamides
Ükski riik ei saa läbi ilma majanduse õigusliku reguleermiseta. Igas riigis tekivad majanduse erinevatel organisatsioonidel erinevad majanduslikud huvid ning eesmärgid. Ühiskonna seisukohalt oleks need erinevad huvid koondatud ja välja kujundatud riigitahe,mis antakse seaduse näol välja. Õiguse ja majanduse omavahelise seos on kahesugune. 1)Tuleb arvestada sellega,et majandusuhted omavad objektiivset iseloomu,nad annavad objektiivsete majandusseaduste järgi ning neid majandusseadusi muuta ei saa. Kui reguleeridamajandusuhteid õigusega,siis õigus peegeldab majandussuhteid.Õiguse areng ei saa olla sama arenenud kui majandus. Muutused majanduses ,muutub ka õigus. !Õiguse abil vormistatakse majandusuhteid. Majandusuhetele antakse õiguslik vorming. Õiguslik vorm antakse teatud suhetele,mida tahetakse arendada. Need majandusuhted,millest riik pole huvitatud,piiratakse nende arengut. Õigus/poliitika
keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu · alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist, mis polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega riigi majanduslike võimalustega · majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa. Viisaastakute elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda. · hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi (tanki-, laeva-, lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine; käsitulirelvade moderniseerimine jne) · viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem · seadustati seadusetus rahva jaoks. 1929 hakkas kujunema kohtuväline karistussüsteem, kus
turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida 2. alustati industrialiseerimist (raskemasinaehituse väljaarendamine) 1927, eelkõige rasketööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt: põllumajandusest, kergetööstusest 3. kehtestati plaanimajandus: majandust hakati planeerima viisaaastakute kaupa. Plaani elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda. 4. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (1929): see polnud kooskülas ei rahva huvide ega riigi majanuslike võimalustega 5. toiduainete ja esmatarbekaupade defitsiidi tõttu mindi üle kaardisüsteemile 6. sõjavägi oli allutatud parteile. Alustati Punaarmee moderniseerimisega: tanki-, laeva-, lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine. B) Ühiskonnas: 1
moodustati territoriaalsed miilitsaüksused ja kujundati välja rahvusväeosad. Suurimaks reformiks oli NL moodustamine. Stalini võimu kindlustamine ja sellega kaasnenud muudatused Et oma võimu kindlustada viis Stalin läbi mitmeid olulisi muudatusi. Lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil, alustati talurahva massilist, kiiret kollektiviseerimist, alustati ülimalt forsseeritud industraliseerimist, I viisaastaku plaani elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda, viidi ellu suurte kulutustega seotud ümberrelvastamise programme, viidi sisse toiduainete ja esmajärguliste tööstuskaupade kaardisüsteem, seadustati seadusetus rahva jaoks, määratleti nn rahvavaenlaste hulk, alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ning formeerus ohjeldamatu Stalini isiku kultus seoses tema 50nda sünnipäevaga. Industrialiseerimine
valikute puhul on tegemist majanduslike otsustega: parlamendi valimised, elukoha valik, elukutse valik, perekonna loomine. Ühtegi nimetatud valikut ple võimalik teha ilma, et puututaks kokku majanduslike küsimustega. Mikro- ja makroökonoomika õppimine ei tee kindlasti kedagi geeniuseks, kuid sellele vaatamata on oluliste majandusseaduste tundmine abiks igapäevaelus. Tehes igapäevaseid otsuseid ilma, et tuntaks majandusseadusi, võiks seda piltlikult võrrelda "pimeduses kobamisega". Majandusseadusi tundes on võimalik vastus leida näiteks järgmistele küsimustele: Ø Miks inimestel on alati raha vähem kui vaja? Ø Miks iga uus asi alguses on huvitav aga hiljem sellest tüdinetakse? Ø Miks pole suvel alati lihtne tööd leida, teinekord on see aga väga lihtne? Ø Miks on vesi nii odav, kuigi ilma selleta inimene elada ei saa?
Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist antud tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist antud harru. Majandusmudel on oletuste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum, mille ülesandeks on kajastada majandusteooria olemuslikke elemente ja kontrollida selle kasutusvõimalusi. Majandusteooria kujutab endast teatud abstraktsioone, mille abil püütakse määratleda ükskõik missuguse majanduse funktsioneerimist selgitavaid majandusseadusi. Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil, nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 36 Maksimumhind on hüvise maksimaalne seadusega kehtestatud hind. Tavaliselt toob maksimumhinna kehtestamine endaga kaasa turu puudujäägi. Mastaabiökonoomia e. -sääst tähendab, et ühiku tootmiskulud on väiksemad
Selle asemel trükiti hulgaliselt katteta rahatähti. Plaani- ja käsumajandus. Juhtimine rangelt tsentraliseeritud. Riiki juhtisid kõrgemad partei organid. Põllumajandus - kollektiviseerimine. Maal likvideeriti eraomandus. Talud sunniti kolhoosi või sovhoosi astuma. Tööstuses alustati industrialiseerumist. Põhitähelepanu rasketööstusele teiste majandusharude arvelt. Sellega rikuti majanduslikku tasakaalu. Majandust arendati viisaastaku plaanide järgi. Nendega rikuti elementaarseid majandusseadusi ja ignoreeriti majanduse tegelikku olukorda. Tähelepanu sõjatööstusel. Kehtis kaardisüsteem toiduainete ja tarbekaupade jagamisel. Inimestele kehtis seadusetus. 1929-1930 kujunes kohtuvälise karistamise süsteem - moodustati kolmikud ehk troikad, kellel oli õigus karistada. Troikasse kuulus kohalik partei juht, kohalik täitevkomitee esimees ja GPU ametnik (julgeolek). Nõukogude Liidus oli kindlaks määratud rahvavaenlaste protsent - 4,6% (7 miljonit inimest).
vahel selget vahet. Seetõttu kasutatakse mõlemaid sõnu arengu käsitlemisel peaaegu sünonüümidena kahes mõttes. Ühelt poolt tähendavad need asendiplaanide ja kaartide koostamist, teiselt poolt tulevaste tegevuste kavandamist. Eesti nõukogudeaegne majandus oli plaanimajandus ning selle teostamise peamiseks vahendiks olid plaan ja planeerimine. Mitmeid tähtsaid objektiivseid majandusseadusi siis ei arvestatud. Tuginedes Marxi tööväärtuse teooriale võeti toodangu väärtuste hindamise ja hinnakujunduse aluseks ainult nende saamiseks kulutatud töö. Sellega eirati nõudluse ja pakkumise mõju hindade kujunemisele, likvideeriti hindade isereguleerumine ning sellega ka "nähtamatu käe" mõju tootmisele ja majandusele. Selle teooria kohaselt loodusvaradel väärtust polnudki. Ainsaks majandust liikumapanevaks jõuks oli siis riiklik planeerimine
annaabi.ee 
