7.2.3. 1696. Liivimaa majandusreglement. 7.2.4. Mõisarentnike kodukaristusõiguse piiramine. 7.2.5. Taluperemeeste karistamise keeld. 7.2.6. Maast lahus võõrandamine. 7.2.7. Fikseeriti koormised, tasakaalus majandusliku kandevõimega. 7.2.8. Talude päritav kasutamisõigus. 7.2.9. Õigus kaevata mõisarentniku peale. 8. Vene aeg 8.1. Talurahva olukord pärast Põhjasõda 8.1.1. Majandusreglemendi kehtima jäämine kroonumõisatele. 8.1.2. Kroonumõisate vähenemine. 8.1.3. Mõisate tagastamine. 8.1.4. Talupoegade langemine pärisorja staatusesse. 8.1.5. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. 8.1.6. Õigus omada vallasvara. 8.1.7. Koormiste tõstmist takistas feodaalne traditsioon 8.1.8. Talupoegade pagemine. 8.2. Agraarümberkorralduste algus. 8.2.1. 1765
Rangelt oli keelatud talupoegadest tööjõu kasutamine muuks otstarbeks, kui kroonumõisa vajadusteks. Talupoegi võidi küll saata ühest mõisast teise tööle, kuid see eeldas asehalduri nõusolekut. Talupoegade müümine ja muul viisil võõrandamine maast eraldi oli rangelt keelatud. Samuti piirati rentnike volitusi talupoegade karistamise ja nende üle kohtupidamise suhtes. Kroonumõisade kasutamist jäid ka peale Põhjasõda - Vene ajal - reguleerima reduktsiooniaegse majandusreglemendi normid 4. 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil Ümberkorraldusi hakati kavandama 1750.aastate keskpaigas, enne seda Vene keskvõim eesti talurahva olukorda ei sekkunud. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820. aastatel jõudis Eestisse üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise
konfiskeerimisega. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni 1697. aastani. 1695 Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000-nde 16951697 Suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust. 1695 Karl XI andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult Kihelkonnale võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe adramaa (5-6 ha) põldu. 1696 Liivimaa majandusreglemendi järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike kodukariõigust. 1699 Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu. Rootslaste võit Narva lahingus 17001710 Põhjasõda Eesti territooriumil. 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni Riiat. 1700, 19
maapäevade kokkukutsumine. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni 1697. aastani. · 16951697 Suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust. · 1695 Karl XI andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult Kihelkonnale võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe adramaa (5-6 ha) põldu. · 1696 Liivimaa majandusreglemendi järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike kodukariõigust. · 1699 Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu. · 17001710 Põhjasõda Eesti territooriumil. · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni Riiat. · 1700, 19
4 Osa ajaloolasi on seisukohal, et reduktsiooni käigus pärisorjus Eesti- ja Liivimaal kaotati. Riigi tähelepanu ja kaitse all muutus kroonutalupoegade õiguslik olukord märkimisväärselt paremaks. 1696. aastal Liivimaa kroonumõisates kehtestatud majandusreglement piiras mõisarentnike kodukariõigust ning keelas neil taluperemeeste karistamise. Talude koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Kui mõisarentnik majandusreglemendi nõuetest kinni ei pidanud, oli talupojal õigus rentniku peale ametivõimudele kaevata (Laur, 2003). Kuningavõimu tugevnemine mõjutas ka siinset kiriku- ja vaimuelu. 1690. Aastal avati Tartus taas ülikool. 17. sajandi ususõdades sai Rootsist protestantismi kants Euroopas ning luteri usust Rootsi riigivõimu oluline tugi. Seetõttu oli kuningavõim huvitatud usuõpetuse levikust rahva hulgas, mis omakorda lõi soodsa pinnase hariduse
Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni 1697. aastani. 1695 Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000. 16951697 Suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust. 1695 Karl XI andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult Kihelkonnale võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe adramaa (56 ha) põldu. 1696 Liivimaa majandusreglemendi järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike kodukariõigust. 1699 Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu. 17001710 Põhjasõda Eesti territooriumil. 1700. aasta 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid sama aasta maini Riiat. 1700. aasta 19
annaabi.ee 
