Isardi vastuvõtmine. Inimgeograafid küll lugesid Isardi teost ja õppisid sellest palju, kuid ei võtnud vastu põhilist: et regiooniteadus üldmajandusgeograafiana on uue majandusgeograafia tuumik. Willian Alonso. Pani tähele, et eksisteerib sõltuvus maakasutuse iseloomu ja linnakeskuse kauguse vahel: Maakasutuse iseloom = f (kaugus linna keskuseni) Tähtsus: - koos umbermõtestatud Thüneni väidetega kujutas ta endast majandusregiooni sisemise ruumilise korralduse teooriat, täpsemini küll selle teooria toorvarianti; - ta oli esimene konkreetne juhtum, kus ruumiline korraldus suudeti seostada vahemaa summutava toimega, kasutades seejuures pealegi matemaatilisi meetodeid; - tal oli ilmne rakenduslik väärtus linnade kavandamisel. Ruumikorralduse paradigma esialgne valjakujunemine ja Inimgeograafia uue paradigma pohijooned. Kujunes välja inimgeograafia uus paradigma
Seetõttu ongi Eesti, aga ka Läti ja Leedu kaubavahetuses suur osakaal mujalt imporditud tööstus- ja tarbekaupadel. Eesti osakaal sellises kaubavahetuses ja teenuste pakkumises on suhteliselt kõrge tänu soodsale ärikeskkonnale, kuid ka seetõttu, et mõningatel juhtudel kasutatakse Eestit ka Soome ja Loode-Venemaa jaotuspunktina. Suuremad logistikakeskused asuvad loomulikult sadamate läheduses: Tallinna piirkonnas ja Paldiskis. Soome ja Eesti ei moodusta omavahel ühtset majandusregiooni. Kuid üks põhilisi jooni, mis ühendab neid riike, on Venemaale transiiditeenuste osutamine. Seega on Logistilises mõttes on Soome-Eesti transiit suhteliselt ühtselt funktsioneeriv süsteem, mis arenes välja juba Vene impeeriumi ajal ning täiustus Nõukogude perioodil. Alates 1992. aastast kujutavad Soome-Eesti transiidisuhted endast rohkem konkurentsile kui koostööle orienteeritud süsteemi. Põhilised transiidikoridorid on ida-lääne suunalised. Eristatakse kahte põhilist
annaabi.ee 
