kui oodati. Riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) maht ulatus 3,14 triljoni jüaanini ehk 4,55 triljoni kroonini. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse kasvasid 23 protsenti ulatudes 1,1 triljoni jüaanini. Maakonniti mastel aastatel on Mandzuuria majanduses olnud stagnatsioon. Seetõttu on keskvalitsus algatanud kampaania "Taaselusta Kirre". Põhiline vahend majanduse ergutamiseks on erastamine, mida kasutatakse Hiina majandusreformides mujalgi. Üldnäitajad: Heilongjiangi sisemajanduse kogutoodang oli 2003. aasta andmetel 443,3 miljardit jüaani. See moodustas 3,80% Hiina Rahvavabariiki sisemajanduse kogutoodangust. Mandri-Hiina 1. järgu haldusüksustest oli Heilongjiang 13. kohal. Sisemajanduse kogutoodangust langes primaarse sektori arvele 11,6%, sekundaarse sektori arvele 57,1% ja tertsiaarse sektori arvele 31,3%. Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 2003. aastal 11 623 jüaani (10. koht Mandri-Hiinas).
Töövihik 1. Mida peetakse Suure depressiooni põhjuseks? a) Kaupade ületoomine b) Ebamajanduslik käitumine c) Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse 1.1 Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel kõige olulisem? Miks? Mina arvan et selle kujunemisel oli kõige olulisem ebamajanduslik käitumine, sest siis inimesed võtsid liiga kergesti endale laene. 2. Milles seisnes Roosvelti uus kurss? Uus kurss seisnes ulatuslikes majandusreformides riigis. 3. Lõpeta laused. a) 1933. Aastat on peetud majanduskriisi lõpuks sest, siis hakkas USA majanduskriisist üle saama. b) Prantsusmaal võttis kriisist ülesaamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930. Aastate teisel poolel Roosvelti reforme rakendama. c) Suurbritannia pääses kriisist kergemini, sest siis oli palju riike, mis olid Suurbritanniast sõltuvad, kuhu britid võisid oma kaupu müüa ka kriisi ajal
kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on olnud tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise kui teadliku ning plaanipärase majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Eesti edu oli rajatud reformide julgusele, välise toetuse kindlustamisele ja võimalikult lollikindlatele, lihtsatele, vähest ressurssi nõudvatele, kuid muutustele kindlat suunda rajavatele lahendustele. Alles tagantjärele on targutatud, et Eesti on oma majandusreformides juhindunud nn “Washingtoni konsensusest”. Viimase teoreetiliseks aluseks on omakorda traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine. Selleks tuleb anda ressursiomanikele kõigepealt stiimulid sellise olukorra poole püüdlemiseks (siit pärineb erastamise soovitus) ja tagada informatsiooni vaba lii-kumine. Et