Pilet nr.8 1.Talurahva olukord Rootsi ajal-Rootsistamispoliitika nurjumine17.saj algul lõpeas ka Rootsi katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Talupojad seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse.Kuningas Karl XII tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest rüütlimõisade talupojad,mille maapäev tagasi lükkas. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale kui majandusreeglitest kinni ei peetud. 2.Ümera lahing ja Madisepäeva lahing-milline tähendus eestlaste ajalooteadvusele? Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 nüüdse Läti alal,mille eestlased korraldasid. Kuna eestlastel oli hea strateegia suutsid nad sakslased,liivlased ja latgalid alistada. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises. Madispäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril
Biotehnoloogiaga tegelevad ettevõtted propageerivad GMO kasutamist väidetega, et nende kasvatamine vähendaks mürkide kasutamist põllumajanduses. Samuti aitaks see põllu 6 meestel kergema vaevaga saada suuremat saaki ja leevendatakse nii vitamiinipuudust. Reaalsus on aga märksa karmim ja praktikas need väited paika ei pea. Rahvastiku kiire kasvu juures vaegtoitumine ei ole tingitud toidu vähesusest vaid maailma kehtivatest majandusreeglitest ja tavadest. Uuringud on näidanud, et traditsiooniline põllumajandus suudaks meid kõiki ära toita. Suurfirmade kasumiahnus ja toiduturu kontrollimise soov on see, mis GMO-d kasvatama sunnib. Turul leiduv materjal ei ole iseenesest saagikam, vaid nad on kindlamad umbrohutõrjele ja kahjuritele. Aja jooksul muutuvad aga omakorda kahjurid ja umbrohi resistentseteks, mis nõuab tugevamate mürkide kasutuselevõtu. Ka kohaliku ökosüsteemi tasakaal saab mõjutatud.
likult vajalikke tõendeid. Loone jutustab vanast arheoloogia-korüfeest, kes ütles täpselt, kust kaevata ning mida otsida ja hämmastas sellega teisi. Tegelikult me ilma täpse üleskirjutuseta ikka ei tea, mida inimene mõt- 22 les . Vahel võib oletada, milline võis olla “ratsionaalne” selle ajastu seisuko- halt. Majanduses selline lähenemine siiski ei tööta. A. Smith kirjeldab seda kui nähtamatut kätt, mis sunnib inimesi majandusreeglitest kinni pidama. Sama võib olla mitmes muuski ajaloo lõigus. Collingwood ei ole ainult kirjeldav vaid ka normatiivne. Ta ütleb, kui- das ajalugu uurima peab. Loone arvab, et see viimane on viga, sest näiteks majandusajalugu on juba muutunud. Sedagi uuriti kunagi nii, nagu Collin- gwood arvas, aga enam seda ei tehta. 21 Loone hakkab erutatult nihelema. . . see on probleemne väide. Collingwood tegeleb ük- sikisikuga ja ei vaata teda institutsiooni osana
annaabi.ee 
