maksude alandamist. Üliriik- võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma(USA, NSV) 11. Kuidas loodi Saksa liitvabariik? Saksamaa lõhenes läänepooleks ja idapooleks. Lääne- Saksamaal korraldati parlamendivalimised ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai kantsleriks Konrad Adenauer. 12. Sotsiaalne turumajandus- Saksa uus majanduskava, mis lähtus põhimõttes, et riik ei sekku vahetult majandusprotsessidesse, ettevõtjate vaba konkurents ja avatud turg. Saksa majandusime- Saksa majanduse kiire kasv. Tänu Marshalli plaanile ja turumajanduse poliitikale. 13. Mis on uus Idapoliitika ja kes on selle esindaja? Eesotsas Willy Brandtiga sõlmiti lepingud suhete parandamiseks ida riikidega( ka NSV ja Ida-Saksamaa). 14. MÕISTED.
tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest (tootmise laiendamine, varude soetamine). Valitsuse sekkumine majandusse vähendab majanduslikku aktiivsust. Tootmise eesmärk on kõrge kasum, mis tähendab progressi. Suhtelise eelise seadus - spetsialiseerumine aitab kogutoodangut alati suurendada. 3. Riikliku reguleerimise kirjeldamine Riigi sekkumine majandusprotsessidesse võib olla mikroökonoomiline, makroökonoomiline ja institutsiooniökonoomiline. Valitsusel on võimalik mõjutada oma kodanike kolmel viisil: pakkuda teenuseid, kehtestada makse, reguleerida tegevusi. Riikliku reguleerimise peamised eesmärgid on suurendada sotsiaalset ja majanduslikku heaolu, ning luua mikro-ja makroökonoomiline keskkond ettevõtete konkurentsivõimeliseks tegutsemiseks. Eristatakse majanduslikku, sotsiaalset ja administratiivset reguleerimist.
autotööstust – pole ressurssi. Teeme selle mida saame. Tootmistegurid on täismahus koormatud. Kogupakkumine on vertikaalne joon, sõltub turumajandusest. Jõuab loomulikult potentsiaalsele tootmisemahuni, ei sõltu hinnatasemest. Kogupakkumise (AS) klassikaline käsitlus Pikaajaline tasakaal potentsiaalse täishõive tingimustes Majandus saab ise endaga hakkama, turg annab signaale (tooda seda v toda) Paindlikud hinnad ja palgad Valitsuse piiratud sekkumine majandusprotsessidesse Peamine majanduse reguleerimise vahend on rahapoliitika Pikaajaline kogupakkumise kõver on vertikaalne joon. Klassikalise koolkonna käsitlus AS kogupakkumise joon-pakkuda saame nii palju kui meil on jõudlust. Sõltub tootmisvõimekusest. HIND EI MÕJUTA. Vertikaalne sp et tootmismaht sõltub ainult võimaliku tootmise tasemest (piirist). AD-kogunõudlus. Sõltub ostuvõimest, riigi kulutusest. Sõltub hinnast. Kõver on langev
kindlustusmehhanismidega ja avaliku sektori poolsete teenuste pakkumisega turutõrkeid uletada, nii et majandussubjektid saaksid valitsuse poolt kujundatud välistingimustes omavahelised horisontaalsed suhted turu kaudu tasakaalustada. Majandusarengu (eesmärkide saavutamise) võimalikult parema taseme saavutamiseks on tähtiskorrastada majandussubjektide vertikaalsed juhtimisseosed. Valitsus peaks sekkuma majandusprotsessidesse ainult turutõrgete uletamiseks ja sotsiaalse õigluse tagamiseks. Seega saame vertikaalsetest juhtimisseostest rääkida peamiselt ettevõtete erinevate juhtimistasandite vahel. Siiski peame arvestama, et ka uhiskonna tasemel juhitakse uhiskonna liikmeid, sh
kogunõudluse kõvera paremale, suurema hõive ja SKP taseme suunas. Kogukulutuste taset suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Kui riik suurendab kulutusi, siis suureneb tööhõive, tulud ning eraettevõtete kasumid. Kui suurenevad pensionid ja stipendiumid, siis suureneb kokkuvõttes ka elanikkonna ostuvõime, mis omakorda stimuleerib tootjaid oma äritegevust laiendama. Seega eeldab fiskaalpoliitiline ekspansioon valitsussektori otsest sekkumist majandusprotsessidesse selleks, et suurendada tööhõivet ja kapitalikaupade kasutamise intensiivsust. Milline eelarvepoliitika instrument on tõhusam, kas maksumäära või valitsussektori kulutuste muutmine? Teoreetiline analüüs näitab, et valitsuse kulutuste suurendamine on kiiremini ja jõulisemalt mõjuv instrument võrreldes maksumäärade alandamisega. Maksude mõju on sageli raskesti täpselt prognoositav ning majandussubjektid ei pruugi käituda ootuste kohaselt
Võib põhjustada tootmismahu hüppelist kasvu ja ületootmist, sest kogunõudlus ei suuda suurenenud tootmismahtu piisavalt kiiresti absorbeerida. Eelarvepoliitika maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmrägiks on eelkõige täishõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv. Ekspansiivne eelarvepoliitika - Tootmismahu ekspansioonile ja kogunõudluse laiendamisele suunatud. (nt maksumäärade alandamine). Eeldab valitsussektori otsest sekkumist majandusprotsessidesse, et suurendada tööhõivet ja kapitalikaupade kasutamise intensiivsust. Enamasti kasutatakse nii kulude kui maksude kasutamist. Range eelarvepoliitika kogunõudluse vähendamine , sest kui kogunõudlus on üle potentsiaalse tootmismahu, tasakaalustub kogunõudlus kogupakkumisega kõrgemal hinnatasemel, mis toob kaasa inflatsiooni. Maksude tõstmine või valitsuse kulutuste alandamine. Sageli ei õnnestu hinnataset langetada, seepärast toimub hinnatõusu külmutamine. 7.1
abinõudega, kindlustusmehhanismidega ja avaliku sektori poolsete teenuste pakkumisega turutõrkeid ületada, nii et majandussubjektid saaksid valitsuse poolt kujundatud välistingimustes omavahelised horisontaalsed suhted turu kaudu tasakaalustada. - Majandusarengu võimalikult parema taseme saavutamiseks on tähtis korrastada majandussubjektide vertikaalsed juhtimisseosed. Valitsus peaks sekkuma majandusprotsessidesse ainult turutõrgete ületamiseks ja sotsiaalse õigluse tagamiseks. Vertikaalsetest juhtimisseostest saame rääkida peamiselt ettevõtete erinevate juhtimistasandite vahel. - Vertikaalsetest juhtimisseostest sõltub väga paljuski ka horisontaalsete seoste iseloom ja struktuur. Ühiskonna juhtimise vertikaalne organisatsioon majanduslike meetmete abil ei ole ühtne tervik.
annaabi.ee 
