arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Sotsiaalse turumajanduse tunnused on:a)avatud turg b)riik ei reguleeri majandusprotsessi c)ettevõtjate vaba konkurents d)eraomand e)raha stabiilsus Nii sotsiaalne turumajandus kui ka thatcherism olid vabaturu majanduse pooldajad.
definitsioonid). Märkmudel on objekti mõtteline mudel, mis on esitatud teatud märgisüsteemis (valemina, joonisena, tabelina, graafikuna) Matemaatiline mudel – märkmudel, mis originaali uurimine taandub matemaatiliste seoste uurimisele. Optimeerimismudel võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning juhtimiseesmärgi saavutamist piiritlevate kitsendustega. Stimuleerimismudel võimaldab saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta tulenevalt majandusprotsessi eelnevast mõjutamisest („mis siis, kui...“) info selle kohta, mis ühe või teise otsuse/valiku tulemusel juhtub. Otsustusprotsessi etapid: Probleemi defineerimine Otsustuskeskkonda mõjutavad: Mudeli(te) püstitamine Majandusprotsess iseloom Andmete kogumine Majandusprotsessi kestvus Mudeli lahendamine Majandusprotsessi käitumist
elluviia. Tootmistrateegia sisaldab: tootmisemeetodi valikut, tootmise fookust, tootmise ja teenuse plaane, tootmisprotsesse ja tehnoloogiat, ressurside jaotust ja tootmishoonete mahte paiknemist ja plaane. Tootmismeetodite strateegiad: lattu tootmine MTS, tellimuse alusel tootmine MTO, tellimuse alusel kokkupanek ATO, tellimuse alusel projekteerimine ETO. Juhtimine tegevus, mille peamiseks sisuks on majandusprotsessi korraldamine ja käigushoidmine (organiseerimine ja stimuleerimine), kontrollimine ja jälgimine ning seejuures saadud info kasutamine ebasoodsate hälvete kõrvaldamiseks, protsessi intensiivistamiseks ja selle majandusliku tõhususe tõstmiseks. Juhtimine on tihedasti seotud majandusprotsessi plaanimise ja kavandamisega: plaanimist juhitakse ja juhtimist plaanitakse. 10. Planeerimismeetodid Planeerimismeetodid võib jaotada kahte gruppi:
Tööhõive suhtarv e. tööhõive määr protsent tööealisest rahvastikust, kes kuuluvad töötavate inimeste hulka. 5. Makroökononoomilised mudelid, eksogeensed ning endogeensed muutujad Majandusteooriate aluseks on majandusmudelid. Majandusmudel kujutab endast tegelikkuse (reaalsuse) ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjustagajärg (ehk kausaalseid seoseid). Seega majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Majandusmudelites analüüsitavad muutujad võivad olla nii endogeensed kui eksogeensed: · Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli sisemiste muutujatena. Endogeenseid muutujaid püütakse mudeli abil selgitada.
alluvusvahekordade, majandusliku tähtsuse jms. selgitamine; 3) kvantitatiivne analüüs, s.o. nähtuste tunnuste ning nende muutumise põhjuste võimalikult täpne numbriline uurimine. (Rakendus: riigi- ja valitsusasutused, rahandus ja pangandus, ettevõtted ja organisatsioonid, audiitorid, teadus- ja arendustegevus). Simuleerimismudel-tuginedes sellele on võimalik analüüsida erinevaid arengutsenaariume ning saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta erinevates keskkonnatingimustes. Optimeerimismudel-võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning selle saavutamist piiravate tingimustega. Optimeerimisülesannete näiteid: Optimaalse tootmisplaani leidmine Vastastikku mitteasendatavate (või asendatavate) seadmete optimaalse koormamise mudelid Materjalide optimaalne lahtilõikamine Tootmisvarude optimeerimine Segude mudelid
c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks. 6. Kvantitatiivne majanduspoliitika a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi; b) on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; c) on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid. 7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon a) käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.; b) käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad stniktuurrmuutusi suunata; c) tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. 8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument) a) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt; b) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud; c) orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda alaliselt. 9
a)vastastikusel kokkuleppel ja koostööl; b)parlamendi kontrollil ja operatiivsel sekkumisel; c)kontrollil, sõltumatusel, koordineerimisel. 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon a)käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.; b)käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad stniktuurrmuutusi suunata; c)tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. 66.Majanduspoliitika kujundajad ja elluviijad peavad lähtuma eeldusest, et (majanduspraktikas on a)nii reeglid kui ka nende rakendamine jäigad; b)nii reeglid kui ka nende rakendamine perfektsed; c)nii reeglid kui ka nende rakendamine ebatäiuslikud. 76.Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt
Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve) on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti. Maa – Maa (land) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid. Majanduskasum – Majanduskasum (economic profit) on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus
ning kes paigutab selle raha mingisse ettevõttesse või väärtpaberitesse. J Jaostulu – Lihtaktsiate omanikele pärast eelisaktsiate dividendide maharvamist jääv puhastulu ühe lihtaktsia kohta. Võidakse arvutada kas ainult aktsiate kohta või ka aktsiatega võrdsustatavate väärtpaberite kohta. Jooksevkonto – Pangakonto, millel olevat raha saab alati kasutada. Levinuim pangakonto liik. Maksebilansi osa, mis hõlmab tähtsamaid osabilansse. Jooksevkulud – Majandusprotsessi kestel tehtavad kulud, mida eristatakse ettevalmistus- ja lõppkuludest. Juurdehindlus – Müüja poolt kauba hinnale lisatav juurdearvatis, mis koosneb müüja üldkulusid katvast summast ja müüja kasumist; jae- ja hulgihinna vahe. Jääkväärtus – Vara väärtus selle kasutusea lõpus; summa, mida loodetakse saada vara mahakandmisel või müümisel. Järelmaksuga müük – Müük, millega vara siirdub ostja valdusse lepingu allakirjutamise hetkel, raha
Sellest tingitud inflatsiooni tõus järgneb ju alles pärast uusi valimisi. Eeltoodust võib teha järelduse, et demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti ja paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle
• Valitsuse koalitsioonilepe. Suund ettevõtluse soodustamise ja innovatsiooni arengule. 28. Majanduspoliitika subjektid Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. 29. Majandus ja poliitika majandusvaldkonnas (sh. riigi sekkumine, nüüdisaegne majanduspoliitika) Riigi sekkumine majandusprotsessidesse: mikroökonoomiline - sekkumine üksikute turgude toimimisse makroökonoomiline - sekkumine agregeeritud majandusprotsessi ehk majanduse ringkäiku üldisemalt institutsiooniökonoomiline - sekkumine majandusruumi üldistesse mängureeglitesse 13 Majanduspoliitika nüüdisaegne teooria: tunnistab, et majanduspoliitilisi otsuseid saab lõpuni selgitada ainult siis, kui lisaks majanduslikele protsessidele püütakse analüüsida ka poliitilisi protsesse. Kõik inimesed
raamtingimuste parandamisele. Samas ei seata eesmärgiks struktuurimuutuste kindlas suunas mõjutamist. Seega domineerivad ka poliitiliste instrumentide hulgas sellised, mis tagavad ja parandavad majanduse institutsionaalset ja materiaalset infrastruktuuri ega ole diskrimineerivad. Vertikaalne lähemine. Kasutab meetmeid, mis sekkuvad otseselt majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad struktuurimuutusi suunata (nt mitmesugused haruspetsiifilised regulatsioonid, finantssoodustused või –koormised ning muud riiklikud erimeetmed). 6. Otsedemokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, mis
Seal kujundati neoliberaalide majandusprogramm: 1. Riik määrab majandustegevuse ulatuse ning kindlustab selle elluviimise. Ta kehtestab juriidilised normid, mis aitavad kaasa kapitalide ja kaupade liikumisele. 2. Riik peab toetama vaba konkurentsi ja võitlema monopolide vastu. 3. Eriolukordades lubatakse riigi sekkumist majandusellu. 3. Milline on Freiburgi koolkonna majandusõpetus? ,,Ordo"- iga-aastane kogumik. ,,Majanduskord on vormide kogum, milles teostati ja teostatakse majandusprotsessi igapäevast juhtimist nii siin kui seal, nii kaasajal kui minevikus." Ühiskond valib vabalt selle majanduskorra, mida ta peab õigeks ja mõistuspäraseks. Nähtusi kirjeldatakse ja vaadeldakse kvalitatiivsete muutusteta, arvestatakse ainult kvantitatiivseid. Tasakaaluteooria kui võimalus valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Majanduslik humanism: *Vaba turg; * Vaba konkurents; * Vabadus monopolidest. Nende kolme vabaduse saavutamine on iga riigi eesmärk. Turusuhete esmatähtsus. 4
6.4.2. Efektiivsus ja intensiivsus ökonoomikas Intensiivsuse ja efektiivsuse mõisteid võib rakendada kõigi majandusprotsesside liikide, eeskätt tootmise suhtes. Tootmisprotsessi esmane soovitud tulemus on toodang. Majanduses me mõõdame seda toodangu maksumusega (Q). Tootmisprotsessi teisene tulemus on kasum (D = Q - S). Ressursid (R) on tootmisprotsessi eelduseks olevad tootlikud jõud. Kulutused (S) on ressursside ehk tootlike jõudude kulu nende tarbimisväärtuse järgi. Majandusprotsessi, sealhulgas tootmisprotsessi intensiivsust iseloomustab intensiivsuse üldnäitaja: tulemus i = --------------------- (6.12.) ressursside olem Majandusprotsessi efektiivsust iseloomustab analoogselt tehnikaga kõige paremini majandusprotsessi efektiivsuse üldnäitaja: tulemus
või selleks kasutatud ressursside maksumuse suhe (ressursiefektiivsus). Õiglus on majandusliku käitumise viis, mille puhul järgitakse häid majandustavasid või õigusnorme ja pooltevahelisi, seaduste ja heade tavadega kooskõlastuvaid kokkuleppeid. Õiglus on võimalik ainult seoses vabadusega. Tasakaal on seisund, kus süsteemile mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist nii, et ükski süsteemi element ei muuda oma suurust. Majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisis üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Muutujad on selline uuritav suurus, mida saab defineerida ja mõõta. 3 Hüpotees on teaduslik, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse,
Kordaja näitab ligikaudselt, mitu ühikut muutub keskmiselt Y, kui muutuja X muutub ühe ühiku võrra. · Kui kordaja on positiivne, siis X kasvades muutuja Y kasvab. · Kui kordaja on aga negatiivne, siis X kasvades muutuja Y kahaneb. Lineaarse mudeli keskmine elastsus E=a1*Xkesk/Ykesk · Xkesk ja Ykesk on vastavalt muutujate X ja Y keskmised väärtused. · Lineaarse mudeli regressioonikordaja ja elastsuskoefitsent ei lange kokku. Elastsuskoefitsent Majandusprotsessi uurimiseks on vaja võrrelda omavahel üksteisest sõltuvaid suurusi, mida mõõdetakse erinevate mõõtühikutega. Selliseks suuruseks, mis ei sõltu võrreldavate suuruste mõõtühikutest, on protsentides mõõdetav elastsus. Astmefunktsioon Astmefunktsioon Y=a0*Xa1*e ei ole lineaarne muutujate suhtes. Regressioonimudeli parameetrite hindamiseks kasutatakse lineariseerimist (võrrandi mõlemad pooled logaritmitakse) lnY=lna0+a1lnX
majandusprotsessides. See mudel peegeldab väliskeskkonna muutumise seaduspärasusi viimasel teadaoleval perioodil otsuse ettevalmistamise protsessis väliskeskkonna tingimuste prognoosi koostamist. Kasutades prognooside väljatöötamisel viimase teadaoleva perioodi vaatluste ruumilist kogumit, võib ka eeldada, et väljatoodud seose parameetrid f on värskemad ja usaldusväärsemad seaduspärasustest, mille aluseks on uhe majandusprotsessi vaatlemisel saadud andmete aegrea alusel leitud seaduspärasused. PUUDUSED: Samal ajal ei saa empiiriliste vaatluste ruumilise kogumi alusel otseselt hinnata prognoositava väliskeskkonna tingimuse dunaamika seaduspärasusi. Determinantide väärtuste erinevused vaatlusalustes majandusprotsessides ei peegelda enamasti nähtuse arengu eri staadiume, vaid uhel ja samal arengutasemel oleva nähtuse sisemist varieerumist. Ülaltoodust tuleneb
MODELLEERIMINE 10. POSITIVISTLIK faktilisel materjalil põhinev ANALÜÜS 11. NORMATIIVNE hinnanguline, kuidas majandus peaks toimima Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus ANALÜÜS 12. Ex post - lähtumine minevikust 13. Ex ante - suunatud tulevikku 1.9.1. MAJANDUSMUDELID Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, kogu majanduse võI majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksiasju ja seoseid, jättes k]rvale asjasse mitte puutuvad detailid. Seega kujutab mudel endast alati reaalsuse ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjus tagajärg. Hüpoteetilise majandusmudeli konstrueerimisel võime eristada järgmisi tööetappe: 1
mahu korral kättesaadavad. · Tehnoloogia täiustamine ja ressursside suurendamine toovad kaasa majanduskasvu, sest suureneb tootmiskogus, mida ühiskond on võimeline tootma. Seda kajastab TVK nihe väljapoole ja paremale. o Norra näide (nafta on leitud 1969 aastal) o Eesti näide (põlevkivi ja elektritootmine) Majandusteooria ja majandusmudel · Majandusmudel on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel). o Mudelite koostamisel tihti kasutatakse ceteris paribus`e (muudel võrdsetel tingimustel) eeldust. Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed.
“Kui mingi mõte oli vanasti väljaütlemiseks liiga rumal, siis sellest lauldi. Nüüd avalikustatakse aga rumal mõte ökonomeetrilisel kujul”. R. H. Coase (nobelist 1991) on öelnud: “Minu noorpõlves võidi rumalused välja naerda, nüüd võidakse neile matemaatiline väljendus anda”. Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. o Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Haru- eesmärgid püstitatakse üksteisest
maksudest laekunud raha tagasisuunamine rahaturule, mis toob kaasa %määra languse ja stimuleerib investeerimist ning tarbimist. Eelarve ülejääki võib valitsus kasutada inflatsioonivastaste tegurite mõju suurendamiseks, kõrvaldades ülejäägi ringlusest, mis on palju suurema inflatsiooni vastase pidurdava toimega kui riigivõla kustutamine. Eelarvepoliitika tulemuslikkus: sõltub paljudest teguritest. Oluline mõjutaja- ajategur -mingi majandusprotsessi tegeliku alguse ja statistika kaudu faktide teadvus- tamine eelarvepoliitika teostajate poolt, lisaks aeg kuni mingit eelarvepoliitika hooba tegelikult rakendatakse (maksumäära tõstmise/ alandamise ettepanek seadusandjale). Selle aja möödudes on majanduslik situatsioon täielikult muutunud ja soovitud muutused on uues olukorras täiesti kõlbmatud. Kulub aega seadusandja otsuse langetamisest kuni eelarvepoliitika otsused hakkaksid mõjutama tootmise taset, tööhõivet ja hindade taset
annaabi.ee 
