Samal ajal vähenes tööstuses netotoodang vaid 17 %. Näiteks tekstiilitööstus suutis säilitada isegi oma senise taseme. Siseturg oli suhteliselt tugev. Elanikkonna kulutuste struktuur oli muutunud, toidukaubad olid väga odavad, tänu sellele oli elanikkond ostujõuline. Päts oli devalveerimise üks ägedamaid vastaseid. Eesti kaubad ei suutnud teatud perioodil rahvusvahelises kaubanduses läbi lüüa. Muutused eestis majanduskriisi ajal Eesti majanduspoliitilises elus aset leidnud natsionaliseerimispuhangu peamine põhjus oli järgmine: suure majanduskriisi aastatel koostati esmakordselt puudujäägiga maksebilanss. Rahvuslased pidasid suurtööstust Eesti majansusliku rikkuse aluseks. Eestis loeti suurtööstuseks juba tööstust, kus töötas 20-50 inimest. Nad polnud rahul, et paljud riigi toetusel töötavad ettevõtted kuulusid võõrkapitalile, mis ajavat taga vaid omakasu. 15
noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik: · naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majanduspoliitilises tegevuses · meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes · meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm) · naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne. Kuse-suguelundkond Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3
Massimeedia ülesanne on kajastada riiklikke ettevõtmisi ja arutleda nende õigsuse üle. Massimeedia kontroll peaks olema muidugi asjatundlik, objektiivne, aus. Vastasel juhul võib massimeedia osutuda ka lihtsalt valijaid eksitavaks, riigi majanduspoliitikat takistavaks, ühiskonnaelu asjatult häirivaks ja inimesi psüühiliselt traumeerivaks. Majanduspraktika näitab tavaliselt, et kontroll ja selle mõju võtavad demokraatlikus ühiskon- nas väga kaua aega. Seega võivad majanduspoliitilises tegevuses tekkida viivitused majandus- poliitiliste abinõude rakendamisel või majanduspoliitika kursi korrigeerimisel. Majandus- poliitiliste otsuste väärtus ei sõltu aga teatavasti ainuüksi nende õigsusest, vaid ka sellest, kui õigel ajal need otsused vastu võetakse ja kui kiiresti ellu viiakse. Tegelikult on demokraatlik riigikorraldus väga ebatõhus süsteem. Juba Platonile ei meeldinud demokraatia, sest võimulolijate võimetest,
annaabi.ee 
