Sõnu seletav sõnaraamat
Facebook Like
Add link
Majanduspoliitika - NEP • Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga – ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul • Viidi läbi rahareform – taastati raha väärtus • Ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda • Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla Majandus
Majanduspoliitika – koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat, mille tunnusjooned olid: 1) sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) 2) forsseeritud industrialiseerimine 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.
Majanduspoliitika prioriteetideks on kõigil Norra valitsustel olnud tööhõive kindlustamine, struktuurimuutuste toetamine, erinevate piirkondade tasakaalustatud areng ja stabiilne rahakurss. Kõigis neis suundades on saavutatud edu. Kroon on olnud stabiilne peale 1992. aasta väikesi kõikumisi.

Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene.
Majanduspoliitika on tihedalt seotud minu referaadi teemaga “Noorte tööpuudus”, sest majanduspoliitika mõjutab majandust, majandus omakorda tööturgu, tööturul toimuvast on sõltvu tööhõive ning tööhõivest omakorda tuleneb noorte
Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki: • Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega • Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga • Kõrge ja püsiv majanduskasv • Õiglane sissetulekute jaotus

Majanduspoliitika faaside - etappide teema lõpetuseks võiks naljaga pooleks mainida, et sageli esineb ka selliseid olukordi, mida saab iseloomustada järgmiselt: kõik tehti justkui õigesti, aga tulemus on halb.
Majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon, võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist.
Majanduspoliitika ehk neppiga. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu.

Majanduspoliitika on alates 30ndatest püüdnud hoida finantsvõimu eraldi tööstusettevõtetest, vältimaks majandusraskuste korral majanduse üldist kollapsit.
Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.
Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu korrastada ja kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist mõjutada.

Majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed- majandust peab mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel.
Majanduspoliitika - seisaku ületamine Probleem lahendati keinseanistlikult (inflatsiooniga majanduse elavdamine), väga edukalt.
Majanduspoliitika 1960 - 90 ja katsed maailmas uusi turge höivata muutsid pingeliseks suhted Lääne-Euroopa ja USAga.

Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik, vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse.
Majanduspoliitika abil on võimalik mingeid arenguid kiirendada või aeglustada, arenguvektori suunda veidi muuta.
Majanduspoliitika - tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega.

Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.
Majanduspoliitika – Hitler suutis majandus elavdada, Tõi saksamaa välja suurest kriisist.
Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid:

Majanduspoliitika kandjatel on sageli teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel.
Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga.
Majanduspoliitikas on vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse.

Majanduspoliitika puhul on tegemist kahe aspektiga (Raudjärv, 1995, lk 17):
Majanduspoliitika on esmajoones riigi ja tema ametiasutuste tegevus.
Majanduspoliitika – üleminek nõukogulikule käsumajandusele

Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik.
Majanduspoliitika –  maksukoormat vähendati veerandi 
Majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine.

Majanduspoliitikaks on sotsiaalse turumajanduse arendamine.
Majanduspoliitika on ebatõhus ja juhuslik.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun