Rahvusvaheliselt konkurentsivõimetute, kuid tulevikus edukate sektorite toetamine Uute innovaatiliste, kuid ka riskantsete arenevate sektorite toetamine Uute energiaallikate arendamise toetamine Energiat ja keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamise toetamine Turuprotsesside aeglustamine(sotsiaalsete probleemide leevendamine): Fikseeritud hinnad Tariifsed ja mittetariifsed barjäärid Importkvoodid subsiidiumid Turuprotsesside asendamise argumendid (investeeringute otsene kontrollimine riigi poolt) Turuhinnad annavad valesid signaale; Tarbija sõltumatust piirab üha enam pakkujate võim (nt reklaami kaudu); Avalike hüviste ja kasulike toodete liiga vähene tootmine; 31. Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid ja korraldus Eesmärgid: Põllumajanduse tootlikkuse tõstmine Kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase
selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kohandamine Horisontaalne, üldine, kooskõlas turumehhanismiga Suund Vahendid Normid Investeeringud Horisontaalne, Üldine konkurentsipoliitika Avalike hüviste pakkumine, kaudne ja välismõjude korrigeerimine väliskaubandustingimused Vertikaalne, otsene Erireeglid, erandid üldises Selektiivsed maksu- konkurentsipoliitikas ja soodustused, subsiidiumid, väliskaubandustingimustes riiklikud tellimused Tööstuspoliitika suunad taktika ja instrumentide alusel
kolmas põlvkond; b)inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad; 2) keelt mitte valdavad. c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a)justiitsministeerium, kohtusüsteem; b) parlament, valitsus; c)seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a)väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b)ühiskondlikud organisatsioonid; c)avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a)riiklik innovatsioonisüsteem; b)tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c)tehniline ja majanduslik haridus. P 36.Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et a)vastutab riigi suveräänsuse eest; b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb; c)ta peab kaitsma keskvõimu huve. 107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks
c) on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse. 33. Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a) uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c) poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 34. Riikliku sekkumise kulukuse tingivad a) kähmava käe mudeli rakendumine; b) transaktsioonikulud, abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod; c) riigi vähene võimekus. 35. Valitsus peab majandusse sekkuma isegi Pareto efektiivse jaotuse korral, sest a) vaja on võidelda polütikatõrgetega; b) vaja on võidelda haldustõrgetega; c) väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale mingitel põhjustel meeldida. 36. Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et a) vastutab riigi suveräänsuse eest; b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb;
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B banaanivabariik – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa
2. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus. Väär 3. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses. Tõene 4. Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses. Väär 5. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada. Väär 6. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto. Tõene 7. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import. Tõene 8. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Tõene 9. Ponz’i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 – kursi režiimid 1. Euro kriisis 2002.a
· Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT kasv võib mõjutada inflatsiooni. · Rahvastiku muutused. · Kvaliteedimuutused. · Ei hõlma kasutatud kaupu. · Kahjulikud kaubad ja teenused. · Turuväline tootmine. · Looduskatastroofide järgi SKT kasvab. SKT- arvutamine Tootmise meetid (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod · Eratarbimine · Investeeringud · Valitsuskulutused · Netoeksport Sissetulekumeetod · Palgad · Kasumid · Maksud · Amortisatsioon Majandustsükli faasid: · Buum- Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht.
Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel. Lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine( kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu.
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu piirkasum vt jääktulu (tulud muutuvkulud) pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta soetatud väärtpaberid, , Pikaajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud nende soetusmaksumuses, väljaarvatud juhtudel, kui nende realiseerimismaksumus on olnud püsivalt soetusmaksumusest madalam. portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu; vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu; varrantid ja optsioonid, millega kaasneb õigus soetada lihtaktsia;
*faktidele vastavad ja atraktiivsed dialoogimaterjalid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- Eesti maj.poliitika väikeriigi valikuvõimalused -demokraatlik -korporatismi tüübid *liberaalne *sotsiaalne -paindlik kohandumine välismõjudele ja rahvuslik kompensatsioon Eesti maj.poliitika ints. ja vahendid -valitsus,riigikogu,eesti pank,kohus,riigikontroll -omandipoliitika *maareform *ettevõtete erastamine ja munitsiplaiserimine *elamispinna erastamine ja munitspalseerimine -fiskaalpoliitika -rahapoliitika -vahetuskursipoliitika (valuutakomitee) Kolmikliidu majanduspoliitika eesmärgid *Üldised eesmärgid *konkreetsed eesmärgid Riikliku vahelesegamise peamised vahendid: 1)eelarve 2)maksud-rahamassi reguleerimine 3)krediidimass ja-tingimused 4)kohustusliku riigiresevri nõue 5)maksu- ja laenusoodustused jne
Käsumajandus süsteem, kus kõrgelseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Üksikiskul pole peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkida Turumajandus- Süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamisek Segamajandus- süsteem, kus kõrvuti turumaj. Elementidega toimib ka tuegev valitsuse sektor. Arenenud riikides. Riik ja majandus *sotsiaalses kontektis on maj. lahutamatult seotud ühisküved. *Ühishüved- kaubad, teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Nt: julgeolek, haridus, kultuur, tervisehoid, normaalne elukeskkond Valitsuse majanduslikud ülesanded: *seadusandluse tagamine majandustegevuseks *tulude ümberjaotamine ühiskonnas *avalike hüvede pakkumine *valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu-ja rahanduspoliitika abil
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator) Vaba vahetusprotsess (laissez-faire; ressursside jaotus turutehingute alusel, ekvivalentsusprintsiip- mina saan raha-rahul, kauba saaja on rahul) Valearvamused turumajanduse kohta: Avalik sektor(riigisektor) ja turumajandus on vastandid! Me ei saa vastandada neid. Turud on ühesugused (näit kartuliturg vs tööturg) Turud viivad alati parima lahendini. (Tegelikult ka raiskamine) Erasektor on efektiivsem kui avalik sektor. Omandi vormist ei sõltu suurt midagi. Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes
· Salajased inimesel võimalus jätta saladuseks kuidas ja kelle poolt ta hääletas Koalitsioon valitsusse kuuluvate erakondade liit. Opositsioon erakond kes ei kuulu valitsusse. Valimiste põhimõisted: Otsesed valimised Kaudsed valimised Valimistel annab rahvas hääle otse. Valiku teevad valijamehed või esinduskogu. NB! USA presidendivalimised on otsesed! Avatud nimekirjad Suletud nimekirjad 2ÜHISKONNAÕPETUS Kanditaatide lõplik järjestus nimekirja sees Kanditaatide järjestus nimekirja sees on enne oleneb valijate antud häältest. valmis kindlaks määratud, valimistulemused seda ei mõjuta. Mandaat saadikutele antud volitus rahva huvide esindamiseks.
kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta. 3. SKP peegeldab ka loodud väärtuste kaustamist: · Suurim osakaal on eratarbimisel · Investeeringud e. kulutused tootmisele · Valitsuse kulutused haridusele, kaitsele, valitsemisele e. haldusele, jne. · Puhas eksport RKP-rahvamajanduse koguprodukt-mõõdab riigi residentide(fiiede ja juriidiliste isikute) poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtust. RKP arvestab ka välismaal tootvate kodanike loodud väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga
viisil teenivad tarbija huve. Tootmise eesmärk. Firma eesmärk, mis määrab ära tema käitumise, on kasumi maksimeerimine. Firma peab keskenduma nende tingimuste väljaselgitamisele, kus vahe MÜÜGITULUDE JA TOOTMISKULUDE vahel on maksimaalne. Majandusteadlased ja raamatupidajad aga käsitlevad kasumit erinevalt: · kogutulu arvestavad ühtemoodi; · kogukulu käsitlus on erinev. Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust: 1. OTSESED KULUD tegelikud rahalised väljamaksed, N.: tooraine, palgakulu 2. KAUDSED KULUD s.o. alternatiivkulu, mis mõõdab seda, mida firma oleks teeninud oma ressursse kasutades parima alternatiivse kasutusviisi korral. N.: kui firma kasutab tootmiseks oma ressursse (maa või hooned), loobub ta sissetulekust, mille ta oleks teeninud selle ressursi rentimisel või müümisel. Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema.
Füüsiline (tehnoloogiline); Mõju tekkekoht: Tootmine ja Tarbimine; Mõju avaldumiskoht: Tootmine ja Tarbimine; On seotud määramata käsutusõigustega. NB! avalikud hüvised. Väliskulude ja –tulude tagajärjed: hinnavõtjad koguturg Negatiivse välismõju optimeerimine: Positiivse välismõju optimeerimine 19.Välismõjude internaliseerimise meetmed ja nende hindamise kriteeriumid. Meetmed: Avalik pakkumine; Liitmine, ühine tootmine; Normid ja keelud; Maksud/lõivud ja subsiidiumid Läbirääkimine: kahjuvastutusega, kahjuvastutuseta; Kaubeldavad õigused; Vastutusõigus: ohustamisvastutus, süüvastutus. Kriteeriumid: Staatiline efektiivsus (SE): missugused on poliitika eesmärgi saavutamise kulud; Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks; Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud eesmärk saavutatakse; Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel. 20. Avalik pakkumine
1. Emiteerides raha 2. Maksustades erasektorit 3. Laenates raha (finantseerimine defitsiidiga), mis omakorda jaguneb · sisene laen · väline laenamine, see on riigile ohtlikum 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve puudujääk 11. Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kasvu kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. 2. Puudujääk võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi. Kui valitsus laenab eelarve defitsiidi katmiseks, siis võib ta kaasa tõmmata osa erasäästudest. T l Tulemus: erainvesteeringute i t i t väljatõrjumine. älj tõ j i Põhjused: 1. Laenuks vajaminevate finantside kogupakkumine on piiratud 2
Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3 Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad. Majapidamiste majandusliku
jaotada tooteinnovatsiooniks; tehnoloogiliseks innovatsiooniks; organisatsiooniliseks (tootmiskorralduse ja juhtimisega seotud) innovatsiooniks. 10 Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika arengusuundumused ,,Täna kulutatakse Eestis innovatsioonile vaid veidi üle ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. See ei vasta enam aja nõudele. Eesmärk on ehitada sild nendesse majandustesse, kus investeeringud innovatsiooni on 3-4 protsenti. Me räägime siin rahast, millest hea tava kohaselt tuleb kaks kolmandikku ettevõtjatelt ja kolmandik riigilt, seejuures panustab riik enamasti inimeste koolitamisse ja arendamisse. Lisaks loob riik ettevõtjatele eri meetmete kaudu võimalusi oma ettevõtet innovaatilisemaks muuta. Need meetmed on piltlikult öeldes kui nõelravi - mõjutatakseaid väheseid punkte, kuid kasu on sellest kogu organismile." J. Parts/"Uuenduste Tuules" 18.6.2008/
Selline situatsioon võib viia kõrgemate maksudeni ning soovini sisse viia progressiivne Tabel 4 Üldvalitsuse kulutuste struktuur (%-des) 1997 1998 1999 Tulusiirded 38,4 38,7 39,4 Investeeringud 10,5 11,4 10,9 Finantskulud 1,8 1,2 1,0 Tarbimine 49,3 48,6 48,7 Allikas: Riigi rahandus 1997, Rahandusministeeriumi andmed tulumaks, mis tähendab seda, et loobutakse maksu neutraalsusest ja lihtsast maksusüsteemist. 76
D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks. Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute tegemist i märksa täpsemalt teada võimalikke i i tagajärgi. j i Seega S tuleks hinnata
( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M)
3) teiste ressursside hindade muutus. 1, 2 muutus põhjustab ressursi nõudluskõvera nihkumise paremale. Teiste ressursside hindade mõju oleneb sellest, kas tegemist on asendus- või täiendusressursiga. Ressursi enda muutus, muudab ainult ressursi nõutavat kogust. Selle põhjuseks on firma piirkulu muutus hüviste turul. Riigi majanduslikud funktsioonid Eesti majandus on segamajandus, kus kõrvuti eksisteerivad nii era- ehk turusektor kui ka avalik riiklik) sektor. TURUHÄIRE Kuigi eraturud funktsioneerifad tavaliselt efektiivselt, võivad täiesti reguleerimata turud viia tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid kõrvaldada. Riigi poliitika, mille ülesandeks on konkurentsi kindlustamine, kujutab endast
pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B
TARBIMISE TASAKAAL-Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu. Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Ükskõiksuskõverad on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades. Valitsuse neli põhilist rolli majanduses:
Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta)
ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse õiguse. b) Loomulikud piirangud. Ainuomandus tooraine osas loob ka monopoolse eelise. Monopol tekib seoses mastaabisäästuga. Üks ettevõte suudab pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laiendades kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Näiteks autotööstus. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mille tekkimine on seotud tootmisega. Mastaabisääst või väga suured algsed investeeringud loovad nn loomuliku monopoli. (Näiteks elektri tootmine, telefoniteenused.) Monopol saab küll hinda kujundada, kuid liiga kõrge hinna korral ei leidu ostjaid ja monopol saab kahjumit. Üldiselt monopol laiendab tootmist niikaua kui tehtud kulutused ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks on saadavast tulust väiksemad. Tulu- kulu= kasum. Monopolist laiendab tootmist niikaua kuni kasum suureneb. Monopol saab küsida erinevalt tarbijalt erinevat hinda
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
