4) Moodustamise aasta: Asutati 29.09.1994 Tallinnas 5) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE lubas Eesti haridussüsteemi viia üle eestikeelsele õppele ja
takistada pankate kokkuvarisemist pelgalt sellepärast, et nende laenuandjad olid paanikas. Valitsus töötas välja programmi TARP, mille eesmärk oli pankroti äärel olevaid panku päästa. Esialgu oli plaanis välja käia 700 miljardit dollarit, et pankasid päästa, kuid tegelikult kulutati selleks 250$. Lisaks aidati teisi turge, AIG-d ja majaomanikke. Keskpangalt laenamine aitas ära hoida veel suurema paanika finantssüsteemis. Lisaks töötas kongress välja 800$ miljardi suuruse majandusplaani 2009. aasta jaanuaris. Valitsuse kulutused ja maksude vähendamine aitas aeglustada kulutuste, toodangu ja tööhõive vähenemist.
UUED JUHID muutsid palju. Peale Stalinit võimule saanud Hrustsov i ajal tuli nn sulaperiood. Peale teda tuli võimule Breznev stagnatsioon - seisak, tagasiminek. DEM RIIKIDE EDU Dem laienes nn Kolmanda maailma maadesse, valimisõiguste laienemine, rahva osalus poliitikas suurenes. EBAEDU kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda. KOLMANDA MAAILMA VAESUS tuleneb hõimude vahelistest konfliktidest ja suutmatusest ühist majandusplaani koostada. HRUsTsOVI VALITSEMISAEG "sula" lõpetati massirepressioonid, alustadi Gulagi likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, laienes sõnavabadus, Stalini isikukultuse tunnistamine, jätkuvalt rasketööstuse eelisarendamine, põllumaj arendus. Loodeti süütutele amnestiat, suuremat sõnavabadust, paremat elujärge. VIETNAMI SÕDA külma sõja pöördepunkt, sest see muutis Lääne rahvast, selle läbikukkumine tõi kaasa kommunismi laienemise Aasias.
18 Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99 Kokkuvõte Island ja Kreeka on kaks Euroopa riiki, keda tabas USAst alguse saanud majanduskriis kõige tugevamini. Kui Islandi majanduse suurimaks veask olid poliitilised otsused finantssüsteemi üle nagu pankade erastamine, siis Kreeka suurimaks veaks oli kindla majandusplaani puudumine, bürokraatia ja valitsuse valed otsused. 2007 aasta globaalne majanduskriis mõjutas kõikide riikide majandusi ja sotsiaalset sfääri. Island on näide riigist, mis suutis oma majanduse uuesti stabilireerida, suurendada eksporti, sisemajanduse kogutoodangut ja töökohtade arvu. Kreeka näide toob võrdluseks riigi, mis on saanud tohutuid laene ning osalenud abipakettides, kuid range majandusplaani puudumise tõttu pole siiani suutnud kriisist taastuda. Kahe riigi majanduskriisi
tulemusi ei ole ükski neist näidanud. Enamus ressursse suunatakse siiani sõjatööstusesse. Hetkel on Põhja-Koreas 4-astmeline majandusplaan. Esimeses astmes koguvad regionaalsed majandusorganisatsioonid esialgset statistikat ja koostavad baasplaani, mis hõlmab erinevaid majandussektoreid. Teises astmes töötlevad neid andmeid riiklikud plaanimajanduskomisjonid ning edastavad selle töölisparteile, kes kohandab majandusplaani vastavalt ideoloogiale. Kolmanda sammuna saadetakse plaan ülemjuhile ja tema lähedastele, kes määravad, kas plaan sobib või ei ning neljandas astmes määratakse plaani sobivuse korral seda kohustuslikult kõigi poolt järgima. (ibid) Käsumajanduse süsteemis võtab otsused ressursside jaotamise suhtes vastu keskvõim, kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Käsumajandusega kaasneb plaanide koostamine,
Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis asjatult. Otsustati Sotsialismi esialgu üles ehitada vaid Venemaal. Kodusõjas suri 13 miljonit inimest. Enamlaste võit mis innustas neid kogu maailmas revolutsiooni tegema, kuid ebaõnnestunult. Sõjakommunism 1918 1920 Uus Majanduspoliitika NEP 1920 aastad Industrialiseerimine (tööstuse eelisarendamine) mis tagaks riigi sõjalise võimsuse ja võimaldaks teostada maailmarevolutsiooni. Riik juhtis majandusplaani majanduse kaudu. Millised uue majanduspoliitika põhimõtted aitasid kaasa majandusliku olukorra paranemisele ettevõtlus, kaubandus vabadus. Stalin tuli võimule 1922, kasutas vägivalda ja oli ainuvalitseja. Mis oli kollektiviseerimise eesmärk püüti kaotada ühiskonnakihtide ebavõrdsus. Fasistlik Itaalia Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks
Arvepidamine Mida suurem omajapidamine, seda olulisem on pidada raamatupidamsiarvestust, tootmist ja müüki planeeria ning eelarved koostada enne, kui tootmiseks raha kulutada. Kui on kahtlusi majapidamise tasuvuses, siis võib olukorra parandamise võimalusileida kolmest valdkonnast: tootmine, turustamine või rahandus. Majandusplaani Majapidamise alusetamise või põhjalike muutuste korral on vaja koosatamine koostada majandusplaan koos eelarvega. Igasugune plaan tuleb koostada mitmes variandis. Üheks variandiks, millega teisi variante võrreldakse, on senine majandamine. Eelarve koostamist tuleks alustada tootmise programmist, millest
Pärast majanduskriisi soodsaid hakkas riik rohkem tööstuspiirkondi) majandusse sekkuma „Ameerika unelm“ – suur tarbimine, näis võimalik lihtsal farmeril saada miljonäriks Roosevelt töötas välja uue majandusplaani „New Deal“ (uus kurss) – riigi osatähtsus pidi tõusma majanduses, hädaabitööd, tööpuuduse vähendamine NS: - 1920. aastatel levis demokraatia (rahva käes kõrgeim võim, tagatud kodanikuõigused ja – vabadused), 1930. aastatel diktatuur (võimul üks valitseja ja/või partei, puuduvad kodanikuõigused ja vabadused) - demokraatia tunnused
annaabi.ee 
