meeleavaldused demokraatia toeks (ei saavutatud), Taevase Rahu väljakul toimusid streigid, suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu? Millised olid selle tagajärjed? Eesmärk oli juba saavutatud, kuid sõditi edasi. Tagajärjed Hussein jäi edasi diktaatoriks.
nende riikidega, kellega meil oli sõlmitud kahepoolne vabakaubandusleping (näit. Läti ja Leedu), aga kes ka ise astusid Euroopa Liitu. Eesti ja EFTA kaubandussuhteid hakkas reguleerima Euroopa Majandusruumi leping. Muude riikide osas pidi Eesti liitumise järel lähtuma euroliidu poolt sõlmitud lepingutest. Liitumise mõju Eesti väliskaubandusele. Ühinemine Euroopa Liiduga tagas Eestile turu avatuse meie põhiliste kaubanduspartnerite suhtes. 2004. aastast Euroopa Liidu osatähtsus meie majanduspartnerina kasvas, sest lisaks Eestile liitus veel 12 kandidaatriiki, sh meile väga olulised Läti ja Leedu. Näiteks kaubavahetuses tõusis Euroopa Liidu osakaal üle 80%. Euroopa Liiduga ühinemise järel muutus Eesti osaks Euroopa siseturust. See tähendab, et vähenesid bürokraartlikud tõkked (tollikontroll, kvaliteeditõendid ja muu paberimajandus) toodangu lähetamisel teistesse liikmesriikidesse. Isegi Lätisse ja Leetu kaupade saatmine muutus senisest lihtsamaks.
(Etzold, Haukkala 2011: 253-254) Kuna mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, siis on nende puhul muutnud lisaks otsestele suhtele oluliseks ka Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised suhted. Võrreldes Soomet ja Rootsit leiavad Etzold ja Haukkala (2011: 255), et Soome on olnud Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste suhte edendajana aktiivsem kui Rootsi. Selle põhjuseks on olnud Venemaa suurem tähtsus majanduspartnerina, mistõttu on Soome lähtunud Venemaa ja Euroopa Liidu suhete puhul oma pragmaatilistest huvidest. Kokkuvõte Soome ja Rootsi puhul on ühiseks jooneks geograafiline asend, mõlemad asuvad Euroopa põhjaosas ning Euroopa tuumikust (Pranstusmaa, Saksamaa) suhteliselt kaugel. Mõlemad riigid ühinesid Euroopa Liiduga hiljem kui enamus Lääne-Euroopa riike. Soome on
annaabi.ee 
