Eesti 19. sajandi esimesel poolel ettekanne
olukorda parandada ebaõnnestusid.
Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta
parandada talupoegade ja mõisnike
suhteid
Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist,
kuna ta sai aru, et see annab ühiskonnale
halba mõju.
Vabameelsuse võidulepääs, valgustuslike
ideede levik ja Napoleoni sõdade aegsed
ümberkorraldused mõjutasid poliitilisi
olusid Baltikumis.
Aadli majanduslik seisukord halvenes,
kuna pärisorjus ei suutnud enam mõisnike
majandusolusi rahuldada
Paljud mõisnikud said aru, et pärisorjuse
kaotamine on hea, kuna siis võib olla
talupoeg huvitatud oma tööst ja tahab
paremini töötada.
Selleks tuli pärisorjus kaotada. 19. sajandi
esimesel poolel kaotatigi.
Talurahvareformide ajastu
1802 võetakse vastu esimene
talurahvaseadus ("Iggaüks...")
Talupojad saavad õiguse omada
vallasvara
Talupoeg saab talukoha põlise
kasutamisõiguse kui kõik koormised ja
annaabi.ee 
