Barokk-kunst
1609. aasta 23. septembril sai kunstni¬kule osaks
õnn ja au — Lõuna-Madalmaade asekuninganna Clara Isabella nime¬tas Peter Paul Rubensi
oma õuemaalijaks. Teades, et Mantova hertsog ootab Rubensit tagasi Itaaliasse, ning kartuses
kaotada nii kuulsat kunstnikku, andis asekuninganna viimasele enneolematud soodustused:
Rubens võis elada ja töötada Brüsseli õu¬konnast eemal Antverpenis, olla sõltumatu tsunftist,
sai vabaks maksudest ja lausa kuningliku sissetuleku. Vabana kõikidest majandusmuredest,
Lõuna-Madalmaade juhtiva kunstnikuna hakkas Rubensist kujunema see oma kunstikreedo ja
maali¬mislaadiga titaanlik isiksus, kellena maa¬ilm teda tunneb. Asekuningannalt saadud
ülesannete kõrval saabus Rubensile hulganisti telli¬musi ilmalikelt ja katoliiklikelt
võimu¬kandjatelt. Tema töökojas töötas õpilaste kõrval nimekaid meistreid: Samet- ehk
Lillede Bruegheliks nimetatud Jan Brueghel vanem, maastikumaalijad Jan Wildens ja Lucas