riskijuhtimise instrumendid, valuutavahetus, aktsiad jne. Finantsinstrumentide maht on kasvanud alates 80ndate algusest hüppeliselt maailmas. Kauplemiskäibed on kasvanud veelgi kiiremini, eriti kiirest on kasvanud sel perioodil valuutatehingute käibed 50 korda ja aktsia käibed 30 korda. Kuna Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte majandusmudelit, teatud jooned viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA
Tegemist on päris kiire pöördega laenuaktiivsuses. Seda kõike on ilmestamas ka üldine kinnisvaratehingute statistika. Tarbimislaenude statistikat vaadates hakkab silma veelgi ulatuslikum aktiivsuse langus. Kui möödunud aasta esimese kvartali jooksul suurenes tarbimislaenude jääk 981 miljoni krooni võrra, siis tänavu esimese kolme kuuga vaid 349 miljoni võrra. Siit kindlasti märkimisväärne mõju ka jaemüüginumbrite nõrkusele. Eesti majandusmudelile on iseloomulik suur sõltuvus kaudsetest ehk teisisõnu tarbimisest laekuvatest maksudest. See on headel aegadel läbi tarbimisbuumi eelarvet priskelt kosutanud. Samas on tarbimise jahenemisel efekt vastupidine. Maksulaekumisi vaadates on näha, et selle aasta kolme esimese kuu jooksul on kõige halvemas seisus käibe- ja aktsiisimaksude laekumised. Aasta alguse aktsiiside kergitamine on küll jaanuari laekumisi oluliselt kergitanud, kuid veebruaris ja
läbi fondide. 50-nadtel tuli aktsiaportfelli juhtimise teooriad (Markowitzi teooria). Institutsionaalsetel investoritel on teened ka USA majanduses toimunud muutustel nagu: ettevõtete kontroll, ettevõtete restruktureerimine ehk kokkuvõtlikult kapitali efektiivne kasutamine eesmärgiga maksimeerida aktsia hinda. Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile. Kapitaliturud ja rahaturud säästjad Pangad Emitendi d Tänapäevane finantsvahenduse mudel: Raha pakkujad Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus,
Rootsi on kujundanud välja kõrgetel maksudel ja sotsiaaltoetustel põhineva majandussüsteemi, millega tagatakse kõikidele ühiskonnaliikmetele suhteliselt kõrge sissetulek ning sissetulekute ebavõrdsus on Rootsis märgatavalt väiksem kui Euroopa riikides keskmisena. (Algan et al 2011: 3) Heaoluriigi kontseptsioonil on olnud Rootsi elanike jaoks suur tähtsus ja sellest tulenevalt on avalikkus seda toetanud. Samal ajal on Euroopa Liidus ja sellega ühinemise nähtud ohtu Rootsi majandusmudelile. See on olnud ühes põhjuseks, miks Rootsi elanikud ja ka poliitikud on olnud suhteliselt euroskeptilised. Ojanen (2000: 23) väidab, et Soome Euroopa Liidu poliitika juhtmõtteks on olnud, et Euroopa asjades kaasarääkimiseks on esmalt vajalik osaleda. See tähendab, et läbi tihedama integratsiooni loodetakse saada Euroopas soositum positsioon ja seeläbi rohkem sõnaõigust. Olles liitlaseks tihedat integratsiooni toetavatele Saksamaale ja Prantsusmaale, loodetakse, et
sotsialismis läks inimene oma aianduskrundile ja töötas turumajanduse tingimustes. Kõigile oli selge, et turumajandus aianduskrundil oli palju efek- tiivsem kui käsumajandus riigitööl. Aiakultuuride saagikus enda krundil oli oluliselt kõrgem kui riigimajandi põllul. Aiamajade ehitus oli kiirem, kvaliteetsem ja ökonoomsem kui riiklik nn kapitaalehitus. Paradoksaalne küll, kuid sellele nn sotsialistlikule majandusmudelile tuli NSV Liidus igati kasuks asjaolu, et seadusi ei täidetud kuigi täpselt ja kõikjal valitses võrdlemisi suur korra- lagedus. Tänu sellele toimis ka teatud iseregulatsioon majanduses ning ühiskonnas üldse. NSV Liidu ebatäiuslikult funktsioneerinud ligadi-logadi sotsialism oli Saksa DV-s toiminud süs- teemist hulga inimlikum. Näiteks 1985. aastal Gorbatšovi algatusel välja kuulutatud alkoholismivastase kampaania käigus