Hariduslugu Juba rootsi ajal, 17. saj keskpaiku, hakati maarahvalt lugemisoskust ja ristiusu tundmist nõudma. Sada aastat hiljem avati Väike-Maarja mail esimesed külakoolid, kuid need ei tegutsenud kuigi kaua. Uuesti asutati külades koolid 19. saj 30-ndatel aastatel. Need jäid ka püsima. Esmakordselt avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. a, teist korda 1750. a, kuid püsima jäi alles 1873. aastal, mil ta sai ruumid leerimajja Pikk t 3. Kool muutus tugevaks hea majandusmehe ja pedagoogi Peeter Koidu ajal 1883-1892. Suurima tunnustuse sai ta kirjanik Jakob Tamme ajal 1893- 1907. Kui kooli enam ruumipuudusel tütarlapsi ei võetud, asutati 1901. a tütarlastekool (ühendati taas kihelkonnakooliga 1907. a). Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas Väike-Maarjas 2 kooli: 6-kl algkool (koos 2- aastase täienduskooliga) ja gümnaasium. Algkool töötas riigi kulul, gümnaasiumi aga finantseeris põhiliselt gümnaasiumi toetamise selts, kelle eestvedamisel kerkis 1921-
aegsed mittesobilikud lahendused, juba 1964 taastati varasem parteivõimu vertikaal, kaotati kaheks jaotatud juhtimine. 1966 Poliitbüroo ja peasekretäri ametikoha taastamine, NLKP KK Presiidiumi asemel tuli tagasi Poliitbüroo ja I sekretäri asemel sai parteijuhi nimeks peasekretär. Täitevvõim- valitsusjuhid 1964-1980 Aleksei Kossõgin- suuri pol ambitsioone polnud, isiklikult Kremli võimumängudes kaasa ei löönud, tal oli korralik majandusmehe renomee. Tal oli ka oma selge idee reformide läbi viimiseks majanduse vallas, oli edumeelne oma vaadetelt. 1980-1985 Nikolai Tihhonov- oli ka üks seisakuaja sümboleid. Seadusandlik võim 1964-1965 Anastass Mikojan- oli pikaajalise karjääriga võimur, juba Lenini ajast rivis, 1965 tuli ka temal suure võimu juurest taanduda. Suutis edukalt erinevate režiimimuutustega muganduda. 1965-1977 Nikolai Podgornõi- 1977-1982 Leonid Brežnev- võttis enda õlule ka seadusandliku võimu juhtimise
annaabi.ee 
