4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse
põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud (raskeveokitele, mootorsõidukitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus, pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine (pankade, finantsasutuste mõjutamine) o sisse- ja tagasimaksed (taara, pandipakendid) o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud seirejaamades
........................................................................................... 17 KESKKONNAPROBLEEMID JA TURUTÕRKED:.......................................................................................... 18 KESKKONNAMAJANDUSE VAHENDID:..................................................................................................... 18 TULU-KULU ANALÜÜS KESKKONNAPOLIITIKAS:....................................................................................... 18 MAJANDUSMEETMETE KASUTAMISE PÕHJUSED:.................................................................................... 18 EL LOODUSKAITSE: TAUST................................................................................................................... 18 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS:............................................................................................................. 19 LIIKIDE HÄVIMINE:...................................................................................
- Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija - Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne Saastetasu vees: nafta, fosfor Maavara kaevandamisõiguse tasu lubjakivi, põlevkivi Keskkonnatasud jagunevad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse Saastaja maksab põhimõte Keskkonnamajandus Majandusmeetmete klassifikatsioon: Keskkonnamaksud ja tasud ( kütuseaktsiis, jäätmetasu) Tagatisraha ( pakendiaktsiis) Kauplemissüsteemid ( saasteõigusega kauplemine) Subsideerimine ( maksusoodustus, laenusoodustus) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Keskkonnaseire korduv tegevus, pikaajaline, järjepidev tegevus jne jne Keskkonnaseire seadus Seire eesmärgid: prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmed programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks.
Tuleneb ÜRO 1992. a Rio de Janeiro "Environment and development" konverentsi deklaratsiooni 16 printsiibist "Internalization of Environmental Costs" - Riigiasutused peaksid püüdma edendada internaliseerimisega keskkonnaalaste kulude ja majanduslike vahendite kasutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja peaks põhimõtteliselt kandma saastuse, võttes nõuetekohaselt arvesse avalikku huvi ning kahjustamata rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Majandusmeetmete liigid : Maksud, tasud ja hüvitised (taxes, charges and tax exemptions), Laenud, toetused ja subsiidiumid (loans and subsidies), Müüdavad saasteload (marketable/tradeable permits), Sisse- ja tagasimaksete skeem (deposit/refund scheme), Ökomärgistamine (eco-labelling). Laenud, toetused, subsiidiumid : Kaht tüüpi lähenemine. Keskkonnakaitselised projektid, mis ei ole ettevõtjatele piisavalt kasulikud!? Taastuvenergia toetused, Kindlate tehnoloogiate
2. PAKENDISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE PakS on vastu võetud Riigikogu 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004. a otsusega nr 628, Riigi Teatajas avaldatud 21.04.2004. a ning jõustunud 01.06.2004. Eelmise PakS-e põhjaliku muutmise tingis vajadus anda õiguslikud alused pakendi ja pakendijäätmete üleriigilise kogumise ja taaskasutamise süsteemi moodustamisele ning süsteemi toimimiseks vajalike majandusmeetmete (tagasivõtmise kohustus, tagatisraha ja pakendiaktsiis) rakendamisele, samuti nõue viia seadus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu pakendi ja pakendijäätmete direktiiviga 94/62/EÜ ning teiste EL pakendi- ja pakendijäätmealaste õigusaktidega. ² ___________________________________________________________________ ² www.textile.ee/materjalid/214_70.pdf 4 3
olemasolu vältel ja kõigi sellega seotud toimingute osas; c) kohustusliku tootetähistuse kasutamine, mis teavitab kasutajat toote ja selle kasutuse ning kasutuselt kõrvaldamisega seotud keskkonnaohtudest; d) loodusvarade, sealhulgas energia säästmine; e) jäätmekogumise ja käitlemise süsteemide ligipääsetavaks tegemine; f) ohtlike ainete või toodete kasutamise ning ohtlike jäätmete tekke vältimine; g) ringlussevõtt, taaskasutamine ja korduskasutamine; h) majandusmeetmete rakendamine tegevuste, toodete ja tooterühmade puhul; i) piiranguid või keelde sisaldava litsentsimissüsteemi kehtestamine. 7. Et määrata kindlaks, mis meetmetekooslus sisaldab parimat keskkonnapraktikat üldiselt või üksikjuhtudel, tuleb erilist tähelepanu pöörata alljärgnevale: a) toote, selle tootmise, kasutamise ja hilisema kõrvaldamisega seonduv keskkonnaoht; b) asendamine vähem saastavate tegevuste või ainetega;
kuuletumine või karistus. Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi. Praktikas eristatakse veel kolmandat liiki meetmeid - veenmine ja/või surve avaldamine. See ei ole majandusabinõu, kuigi saastajat saab ähvardada majandussanktsioonidega. Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) subsideerimine (toetusrahad) sisse- ja tagasimaksed turu loomine, müüdavad saasteload keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Maksustamine; Subsideerimine; Sisse- ja tagasimaksed; Turu loomine, müüdavad saasteload; Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Maksustamine: a
o majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad) o veenmine ja surve keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine o sisse- ja tagasimaksed o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid näited Eestist: o emissioonimaks – makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda (veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu) o teenusmaks – tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest
liikmeid, sh majandussubjekte, teatud kusimusi seadustatud käskude-keeldudega, mille täitmist administratiivselt kontrolitakse ja rikkumise eest riigivõimu jõuga karistatakse. Vertikaalsetest juhtimisseostest sõltub väga paljuski ka horisontaalsete seoste iseloom ja struktuur. Ühiskonna juhtimise vertikaalne organisatsioon majanduslike meetmete abil ei ole uhtne tervik. Raske on kujundada majandusmeetmete kompleksset susteemi, mis võimaldaks ladusalt realiseerida uhiskonna arengu vajadusi. Seetõttu puutaksegi majandussubjekte suunata ka administratiivsete abinõudega (käskude ja keeldudega). Juhtimise administratiivsed impulsid ei ole aga sageli majanduslikult piisavalt põhjendatud või toimivad koguni otseselt vastu majandusliku otstarbekuse nõuetele. LK 110 1
(Lisaks võib ta sanktsioonide vastu protesti avaldada.) Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest. - Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad. Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon • Keskkonnamaksud ja–tasud (Saastetasu, loodusvara kasutamisõiguse tasu) • Subsideerimine • Tagatisraha (pandi-) süsteemid, sisse- ja tagasimaksed (Pakendid) • Kauplemissüsteemid, turu loomine, müüdavad saasteload • Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Majandushoobade rühma kuuluvad OECD tüpoloogia järgi: • Keskkonnatasud/saastetasud/ kasutamistasud; • Tootetasud/maksud; • Mittevastavuse hüvitised;
ainult turutõrgete ületamiseks ja sotsiaalse õigluse tagamiseks. Vertikaalsetest juhtimisseostest saame rääkida peamiselt ettevõtete erinevate juhtimistasandite vahel. - Vertikaalsetest juhtimisseostest sõltub väga paljuski ka horisontaalsete seoste iseloom ja struktuur. Ühiskonna juhtimise vertikaalne organisatsioon majanduslike meetmete abil ei ole ühtne tervik. Raske on kujundada majandusmeetmete komplekset süsteemi, mis võimaldaks ladusalt realiseerida ühiskonna arengu vajadusi. 12. peatükk 133. Tooge välja juhitava protsessi väliskeskkonna analüüsi etapid. - Juhitava protsessi väliskeskkonnaga kohaldamise analüütilisel kindlustamisel võib esile tuua järgmised etapid: Tuua teoreetilise analüüsiga välja juhitamatud tegurid, millel võib kvalitatiivsest
Tuleneb ÜRO 1992. a Rio de Janeiro “Environment and development” konverentsi deklaratsiooni 16 printsiibist “Internalization of Environmental Costs” - Riigiasutused peaksid püüdma edendada internaliseerimisega keskkonnaalaste kulude ja majanduslike vahendite kasutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja peaks põhimõtteliselt kandma saastuse, võttes nõuetekohaselt arvesse avalikku huvi ning kahjustamata rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Majandusmeetmete peamised puudused : Mõju konkurentsivõimele. Energia ja ressursimahukas tööstus. Tööjõud vastavas sektoris. Enamasti kannab kulud tarbija. Eeldab teatud majandustaset ja heaolu. Keskkonnaprobleemide teadvustamine ja uuenduslike mõjuvamate ja tõhusamate lahenduste kasutusele võtmine. Energiamaksude kasutuselevõtmine esmalt Skandinaavia riikides ja hiljem Lääne-Euroopa riikides. 55. Optimaalne saastemaks, keskkonnakasutuse maksustamine, saastemaksu ja standardi
annaabi.ee 
