Clusters in a Global Economy“ kokkuvõte. Maailma majanduse globaliseerumine peidab endas märgatavat paradoksiaalset nähtust. Ühest küljest on tehnoloogilised arengud soodustanud globariseerumist tootmises; kapitali, tooraine, tööjõu jne liikuvust vastavalt vajadusele ning keskendudes üha madalamatele püsikuludele. Teisalt on äärmiselt oluliseks aspektiks kujunenud kohalikud klastrid (Local clusters), mis on fenomenaalne nähtus majandusmaailmas. Klastrid on geograafiliseks ühenduslüliks sarnase tegevusvaldkonnaga seotud ettevõtetele. „Clusters, or critical masses of unusual competitive success in particular business areas, are a striking feature of virtually every national, regional, state, and even metropolitan economy, especially in more advanced nations“ (Porter 2000) „Even as old reasons for clustering have diminished in importance with globalization, new
Emotsioone on siiski võimalik juhtida, kuid mitte otse, vaid õppides olukordi ja inimesi teisiti tajuma ning neid tajusid oma tõeks pidama. Tähtis on, et ollakse oma väärikusest aru saanud ja hoitakse seda lahus ebameeldivates olukordades tekkivatest emotsioonidest ja inimeste ütlustest. Inimestel on majanduse jahtumisest tulenevalt oma töö- ja rahaasjadega raskem kui viimastel aastatel. Meie ei saa seda kõike muuta, mis majandusmaailmas toimub. Meie ei ole kliendi eest otsuseid langetanud, seda on teinud ta ise. Samas on kliendid avatud ja positiivse eluhoiakuga nõustaja suhtes palju leebemad ja sõbralikumad ning seetõttu satub ka vähem ette juhtumeid vihaste inimestega. Kinnisemal teenindajal on esialgu lihtsam, sest ta ei talleta oma hinge kliendi emotsioonilaadungit, kuid pikapeale on kliendid temaga pahasemad, tõrksamad ning teenindajal endal jäävad saamata vähesedki positiivsed
ÜRO, Euroopa Liit, NATO, SRÜ, Euroaasia Liit jne. Majandusgeograafia. Maailmapanga 2004 .aassta hinnangul moodustab 64% rahvuslikust rikkusest rahvas, 20% loodusresurss ja 16% riigi SKP. Loodusressurss ei piirdu ainult maavaradega, vaid ta sisaldab hed kliimat, puhast magevett, puhast õhku ja pinnast ning seal kavavat taimestikku, metsa ja ulukeid ning oskust selle kasutamiseks ning selle väärtustamiseks ja ümbertootmiseks. Kaasaegses majandusmaailmas ei ole enam oluline, kus üks või teine loodusvara asub, vaid see kes seda käsutab ning ümberpaigutab. Majandusgeograafia uurib, kus loodusressurssi kaevandatakse, hangitakse ja ümberpaigutatakse ning töödeldakse lõppproduktiks. Enam edukamad ja rikkamad on need riigid kes valmistavad lõpptppdangut. Sellekohaselt ühed riigid tegelevad tooraine ksaevandamisega (Venemaa, araabia riigid nafta ja gaas.), teised
kasulikkust, kuna see ei oleks individuaalselt kasulik. ----------------------------------- 14 91.Miks võib õiglus olla majanduse suhtes eksogeenne mõiste? Eksogeenne õiglus: Õigluspostulaadid tulenevad filosoofilistest teooriatest. Reeglite võime õiglust luua sõltub sellest, kes, kuidas ja milliste eesmärkidega need reeglid loob, sest reeglid ise ei loo õiglust, vaid nendele vastavus võib majandusmaailmas (!) olla mõõdupuuks, kas tegevus on õiglane või mitte. 92.Kuidas mõjutab ümberjaotamiseprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi? Ümberjaotamise efektiivsus kahaneb ümberjaotamise mahu kasvades. 93.Kuidas saab õigluse indiviidide käitumisotsustest endogeenselt tuletada: käitumise kokkulepitud reeglitele vastavuse hindamine? Õiglane on selle käsitluse kohaselt kokkulepitud reeglitele vastav tegevus, reeglitele mittevastav tegevus hinnatakse ebaõiglaseks. 94
annaabi.ee 
