Kloostrimõis Kolgas
läheduses, et tegeleda kalakasvatusega.
Nende ehitised pidid olema tagasihoidlikud, ilma kaunistusteta, kuid kvaliteetsed. Ka asukoht valiti
tagasihoidlikult madalasse kohta vee lähedusse. Kuusalu kirikust kirjutades on V.Raam juhtinud
tähelepanu sellele, et kirik paikneb madalas orus allikatest toituva põlistiigi ääres, mitte aga kõigile
nähtaval maanteeäärsel kõrgendikul. /Markus 2006, lk 17/
Majandusliku toimetuleku tarbeks olid kloostritel omad majandusksused - kloostrimõisad, kus
elasid tavaliselt ainult ilmikvennad. Majanduskeskustest kasvasid sageli välja päris kloostrid, nii
toimus nt Padise kloostriga. Emaklooster asutas majandusmõisa tavaliselt kuhugi küllaltki kaugele
sobivasse kohta, loa saamisel emakloostrist hakkasid ilmikvennad rajama kivist kloostrihooneid, et
mungad saaksid hiljem sinna elama asuda.
Kloostriruumide paigutuses valitses kindel reeglipärasus. Kõik kloostrid ehitati sama põhiplaani
annaabi.ee 
