Lipuvärvidena kasutatakse alates 1991. a. augustisündmustest värvikombinatsiooni punane-sinine-valge. 1993. a. taastati tsaariaegne vapp kahe peaga kotkas. VENEMAA JA SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS. 1991. a. loodi Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), mille sisemiseks eesmärgiks seati liikmesriikide majandusliku ja sõjalis-poliitilise ühtsuse saavutamine. 1993. a. sõlmiti (ilma Türkmenistanita) riikidevaheline majandusalane koostööleping ning järgmisel aastal ühtne majanduskomitee ja makseliit. SRÜ loomisega püüdis Venemaa säilitada oma juhtpositsiooni endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ometi esines Venemaal ka mitmeid tõsiseid erimeelsusi SRÜ liikmesriikidega, eriti Ukraina ja Kasahstaniga. Ukrainaga pingestas suhteid pikka aega Musta mere laevastiku jagamine ka Krimmi poolsaare territoriaalne kuuluvus. Sisemisi pingeid SRÜ raames on süvendanud ka regionaalsed relvakonfliktid liikmesriikides. Tõrgeteta toimivat majandussüsteemi ei
vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, maksu-, tolli- ja välismajanduspoliitika väljatöötamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite ühtlustamist ning otseste tööstusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust. Koostööd SRÜ raames teostatakse SRÜ koordineerivate institutsioonide kaudu. Need on: Riigipeade Nõukogu, Valitsusjuhtide Nõukogu, Täitevsekretariaat, Parlamentidevaheline Assamblee, Riikidevaheline Majandusliidu Majanduskomitee. 21.oktoobril 1994.a allkirjastati Riigipeade Nõukogu poolt memorandum "Peamised SRÜ integratsiooni arengusuunad" ning "SRÜ integratsiooni arengukava ajavahemikuks 1994-1997.a" 17.jaanuaril 1997.a kiideti SRÜ Valitsusjuhtide Nõukogu poolt heaks 2 SRÜ liikmesriikide integratsiooni puudutavat projekti: "SRÜ majandusalase integratsiooni arengukontseptsioonid" ning "Peamised abinõud integratsiooni arendamiseks 1997.aastal". 2 SRÜ probleemid ja konfliktid 2
otsustas Nõukogu luua lepingu rakendamiseks tsiviil- ja sõjaline raamistik. Nõukogu otsustas kokku tulla kord aastas ja vajadusel sagedamini. Kui mis tahes liikmesriik tundis, et tema territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek oli ohus ning apelleeris lepingu artiklitele 4 ja 5, mis näevad ette liitlaste talle appi tulemise, võis Nõukogu loomulikult kohe kokku tulla. Nõukogu lõi ministrite tasemel kaks organit - kaitsekomitee ning kaitserahandus- ja -majanduskomitee ning hulga muid alalisi organeid, sealhulgas sõjalise komitee, mis koosneb liikmesriikide staabiülematest. Aasta pärast alliansi sündi selgus, et välisministrite harvadest kohtumistest ei piisa asutatud tsiviil- ja sõjaliste organite kontrollimiseks ja järelevalveks. Seepärast asutati tsiviilorgan nimega Asenõukogu (ingl. k. Council Deputies) täitmaks nõukogu direktiive ja kooskõlastamaks oma allorganite tööd. 1951. aastal muudeti taas Nõukogu struktuuri
raamistik. Nõukogu otsustas kokku tulla kord aastas ja vajadusel sagedamini. Kui mis tahes liikmesriik tundis, et tema territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek oli ohus ning apelleeris lepingu artiklitele 4 ja 5, mis näevad ette liitlaste talle appi tulemise, võis Nõukogu loomulikult kohe kokku tulla. Nõukogu lõi ministrite tasemel kaks organit - kaitsekomitee ning kaitserahandus- ja -majanduskomitee ning hulga muid alalisi organeid, sealhulgas sõjalise komitee, mis koosneb liikmesriikide staabiülematest. Aasta pärast alliansi sündi selgus, et välisministrite harvadest kohtumistest ei piisa asutatud tsiviil- ja sõjaliste organite kontrollimiseks ja järelevalveks. Seepärast asutati tsiviilorgan nimega Asenõukogu (ingl. k. Council Deputies) täitmaks nõukogu direktiive ja kooskõlastamaks oma allorganite tööd. 1951. aastal muudeti taas Nõukogu struktuuri
annaabi.ee 
