sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Esmalt hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrged sõjaväe-ja politseijuhid ning majanduseliit. Ilma mitte mingi süüdistuseta ja kohtuotsuseta viidi Eestist välja 10000 inimest 1941.aasta 14 juuni massiküüditamisega. Naised, lapsed ja vanurid viidi asumisele Siberisse, mehed viidi vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. II-maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena saksa, vene ja soome relvajõudude koosseisus. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes 22.territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased
· Sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Viimastel aga puudus võim ja nemad täitsid Moskva korraldusi. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed saadeti aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Suleti ajakirju, ajalehti ja seltse. Hävitati mälestusmärke, sambaid, raamatuid
kes ohustavad seda reziimi? - ebalojaalsed ametnikud. - rahvuslik armee _ privileegid ja eesõigused. ELITAARNE-AUTORITAARNE REZIIM. a)suletud b)monoliitne c)kaasav egalitaar - (võrdsus) majandusliku ebavõrdsuse likvideerimine on peamine eesmärk. KOMMUNISM - ideoloogia SOTSIALISM - ühiskondlik kord 1917 a. Venemaal esimesena eesmärgid: 1. likvideerida majanduses vanad omandisuhted - riiklik omand. 2. kõrvaldatakse eraettevõtlus. 3. hävitatakse vana majanduseliit. 4. majandus allutatakse riiklikule kontrollile. 5. poliitilineeliit muutub majanduslikult priviligeeritud kihiks. 6. kaob vahe poliitilise ja adminirastiivse eliidi vahel. 7. ühiskonda kontrollib valitsev partei. 8. masse sunnitakse osalema poliitikas. 9. rahva osavõttu poliitikast reguleeritakse. PROBLEEMID: - ei suudeta tagastada põlvkondade vaheldumist. - ei suudeta tagastada efektiivset majanduspoliitikat. - toimub eliidi lagunemine. "ARENDAV" DEMOKRAATIA. - J.J
koosseisu. 2. Esimene Nõukogude okupatsioon oli Eestis 1940 '41. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainsaks lubatud erakonnaks sai kommunistlik partei. Hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmuõhkkond. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, suuremad elumajad, kauplused, kohvikud jne.). Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus.
Vares-Barbarus Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi Repressioonid vangistati või hukati endised pol liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit Arreteeriti ka inimesi kõigist rahvakihtidest hirmuõhkkond 1941 14 jun - massiküüditamised Majandusreformi nime all natsionaliseeriti e riigistati kõik eraettevõtted. Talude max suur 30 ha. Langes elatustase, defitsiit SAKSA OK. REZ(1941) Moodustati kindralkomissariaat Eesi Omavalitsus Saksa korralduste elluviimiseks Range kontroll, repressioonid, toidukaardid 1944 jan jõudis Punaarmee taanduvate sakslate kannul uuesti eestisse võitlused Narva all, Sinimägedes, Kgu-Eest,
juhtkohti valitsuses. Ilma rahata on stabiilsemas ühiskonnas väljakujunenud olukorras uuel parteil praktiliselt võimatu poliitilisel areenil läbi lüüa. Seepärast ei eita ükski vähegi objektiivne asjatundja, et majandusel ja selle käsutuses oleval rahal on poliitikutele ja nende poolt tehtavale poliitikale eriti suur mõju. Teadagi, poliitikute sõltuvuse vähendamiseks majanduseliidist tuleks vältida poliitikute toimimist majandussfääris ja vastupidi, majanduseliit peaks poliitikasse siirdumisel lahti ütlema majandustegevusest. Vaid sel moel õnnestuks vähendada majanduspoliitilist korruptsiooni. On eriti huvitava tõdeda, et kui rikas ja haritud vähemus räägib oma heaolu ja rikkuse kasvatamisest, siis on see tark, õige ja õigustatud asi ning siin pole midagi tegemist ahnusega. Pigem on see majanduskasv, mida vastavate seaduste tegemisega parlamendis tuleb toetada. Miks? Seepärast, et parlament koosnebki sama sotsiaalse vähemuse esindajatest
6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju Ühiskonnale: Eesti sõjavägi, politsei ja kohutuasutused likvideeriti. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine. Käivitati ulatuslikut repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus
6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju Ühiskonnale: Eesti sõjavägi, politsei ja kohutuasutused likvideeriti. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine. Käivitati ulatuslikut repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus
vaeste ning rikaste vahel, oleks progressiivne tulumaks üheks võimalikuks lahenduseks. Kuid Eestis pole paraku kujunenud veel keskklassigi, rääkimata tugevatest ametiühingutest ja valitsusest sõltumatutest kodanikuühendustest, mis suudaksid maksupoliitikat mõjutada (Raig, 2004). Poliitikuid huvitab eeskätt nende tagasivalimine järgmiseks valitsemisajaks. Selle tarbeks on tarvis leida rahastajaid, kes toetaks nende valimiskampaaniaid. Tihti on selleks rahastajaks majanduseliit. Sellepärast ongi kujunenud olukord, et ei suudeta ja ei taheta muuta praegust eliiti ja ettevõtlust soosivat maksupoliitikat. Olgugi, et astmeline tulumaksustamine vähendaks ebavõrdsust klasside vahel, ei pruugi astmeline tulumaks majandusele ja maksude laekumisele kasulik olla. On täheldatud, et astmeline tulumaks vähendab motivatsiooni rohkem teenida, kui selle eest peab rohkem makse maksma (OECD, 2011). Angloameerika riikides peetakse
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid. Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele
Punaarmee okupeeris Leedu 15 juunil, Läti ja Eesti 17 juunil.Kuigi Varese valitsus oli lubanud et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 aug. 1940 võeti vastu Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. 16Nõukogude okupatsioonireziim. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe-või politseijuhid,majanduseliit. Represioonid tipnesid 1941.a. 14. juuni massiküüditamisega,mille käigus viidi eestist vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsusetavälja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse,täisealised mehed aga vangilaagritesse kus enamus neist hukkus. Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Majandusreformi nime all natsinaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted(pangad, tehased, kinod,suuremad elumajad jne)
Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament), Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud poliitiline erakond. Riigistati kõik eraettevõtted. 30.Ei, sest valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate, mis tähendas seda, et valimised polnud vabad. 31.Umbes 1941st aastast, Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit ning peagi hakati arreteerima inimesi igasugustest rahvakihtidest. Esimene massiküüditamine toimus 14. juunil 1941. 32.22. juunil tungis Saksamaa Venemaale kallale ning kahe nädala pärast jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Saksamaa vallutas Eesti täielikult oktoobri lõpuks. Kohalikud elanikud toetasid Saksa armeed, sest Venemaa oli Eesti rahvast liiga karmilt kohelnud, küüditanud, tapnud. Rahvas
kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi. o Kultuurirevolutsiooni raames täiendati kooliprogramme mitmete õppeainetega(marksism, leninism jne.) Kogu kultuurielu allutati rangele tsensuurile. Algas ka varasemate kultuuriväärtuste hävitamine. o Repressioonid ja vastupanuliikumine o Kuni 1940. aasta lõpuni arreteeriti, deporteeriti või hukati peaaegu kogu endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majanduseliit, intelligents. Nende hulgas ka Läti ja Eesti president. 1941.a massiküüditamine o 14. juunil 1941. a deporteeriti Leedust üle 18 000, Lätist umbes 20 000 ja Eestist üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti ning paigutati vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Naised, vanurid ja lapsed saadeti Siberisse asumisele. Kellegi üle ei langetatud kohtuotsuseid ega esitatud süüdistust. Kavandatud uutele küüditamistele tegi
Pärast vabaks saamist peitsid nad endid erabisnisesse või jäid pensionile. Kuna nõukogude süsteemis oli vähem kanaleid ja vähem töökohti, töötab praegu eesti ajakirjanduses palju uustulnukaid - peamiselt väga noored inimesed, keda ei ole nõukogudeaegne identiteet mõjutanud. Eesti meedias toimus põlvkondade vahetus. Enamus eesti ajakirjanikest oli 1990. aastate keskel alla 40 aasta vanad (Eesti noorele ühiskonnale tüüpiline ka poliitiline ja majanduseliit väga noor, alla 35). Niisiis töötas toimetuses suhteliselt noor ja vähekogenud kaader. Kõige pikema staaziga olid teleajakirjanikud (52 % üle 10 a tööl). Noorel ajakirjanikul on rohkem energiat, paindlik mõtlemisviis ja võime leida olulisi vastuseid üleminekuaja väljakutsetele, kuid samal ajal puuduvad tal teadmised, kogemus, mis liiga tihti teeb ajakirjaniku sõltuvaks oma allikaist ja manipuleeritavaks poliitikute poolt. 1985 ilmus Eestis 49 ajalehte ja 30 ajakirja
ning vangilaagrites. 1990. aastate alguseks oli vana eliit hävinud või hävitatud. Seega puudus meil demokraatlik eliit, kel olnuks ettevalmistus ja kontinuiteet, samuti puudus demokraatlik poliitikakultuur, oli katkenud majandusvõimu erakätes olemise traditsioon. Nõukogudeaegne ajuloputus, mahavaikimine ja lihtsalt aeg olid teinud oma töö. Tekkis uus, traditsioonidele ja kultuurilisele järjepidevusele mittetuginev majanduseliit. Selle tõttu on praegu valdavalt tegemist uue, tekkiva eliidiga, kelle kohta rahvas sageli kasutab ilmekat väljendit “tõusikud”. Mehhanismid, millega tippu jõutakse, on avalikkuse silmis kahtluse all. Seetõttu puudub praegu mis tahes Eesti eliidil legitiimsus või see on väga nõrk. Müütidena käibivad ähmased ettekujutused Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) vahelisest teelahkmest tänase eliidi kujunemisel
annaabi.ee 
