saladuste vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogu inimestele hakati rääkima NSV Liidus toimuvast, sellest kuidas tegelikult elatakse välismaal. Selle kõige juures oli suur roll massiteabevahenditel, eelkõige televisioonil ja ajakirjandusel. Tänu sellele pöördele sai nõukogude kodanik teadlikumaks tegelikust NSV Liidust ning ka sellest, mis toimus mujal. Seega laienes inimeste silmaring ning nad teadsid juba täpsemalt kuhu ja miks suund võtta. Nii glasnost kui ka edutu majandusearengu kiirendamine viisid selleni, et tuli teha esimesi poliitilisi reforme. 1988. aasta juunis võttis NLKP XIX konverents käsile muutused, mis kokkuvõttes vähendasid NKLP osa ja tähtsusst riigi ja ühikonna juhtimisel. Oli tehtud samm demokraatia poole. Nimelt võeti vastu presidentaalne valitsemissüsteem, valiti Rhavasaadikute Kongress ning otsustamise õigus anti valitavatele nõukogule.Kõik need otsused näitasid, et NSV Liit suundub demokraatia poole, üheperteiline süsteem hakkas
Heaoluriigi tulevik 1. Lai levik 20. saj. 50-ndad aastad 2. Sotsiaalkulutuste arv pidevalt suureneb 3. Niikaua kui toimib majandus, on võimalik teha sotsiaalseid kulutusi 4. Majanduskriis (1980-ndad; praegune) 5. Heaoluprogrammide rahastamine raskendatud. 6. Tulevikus ei kao heaoluriigi mudel, kuid juba praegu toimuvad ümberkorraldused 7. Heaolu tagamise kohustused jaotatakse ühiskonna sektorite vahel (heategevus) Demokraatlik levik (õpik, lk 17-22) A. Majandusearengu ja demokraatia vahekord 1. Lääne ühiskonna idealiseerimine (Aafrika, Aasia) 2. Majandusliku jõukuses nähti võluvitsa, mis lahendab probleemid 3. Negatiivne mõju vaestes riikides korruptsioon, meedia olulisus, raha jne. 4. Kapitalismi ja demokraatia vastuoluline suhe (mõistetakse, et kultuuril on isegi suurem demokraatia levikule) MAJANDUSE JA DEMOKRAATIA SUHE EI OLE ÜHESELT MÕTTESTAV. Kuigi majandus mõjutab poliitikat, on