aastal kolis Jannseni pere Pärnusse. Johann Voldemar asus Pärnu Ülejõe kooli õpetajaks. Perno Postimees ehk Näddalileht Ajaleht Perno Postimees ilmus esimest korda 1857 aasta suvel ja lehe väljaandjaks oli Jannsen. Lehe nimel tegi ta palju tööd ning see oli pika eeltöö tulemus, sest lehe tegemise palved lükati mitmeid kordi kirjastuse poolt tagasi. Ajalehes Perno Postimehes lubati avaldada sõnumeid omelt maalt ja võõrastelt maadelt, kiriku- ja kooliteateid, põllupidamisest ja majandusasjadest, tervishoiuõpetusi, erinevaid jutte ning kuulutusi. Keelatud oli kirjutada sotsiaalpoliitilistest oludest, probleemide käsitlemisest ja juhtkirjataolisi kirjutisi. Perno Postimees saavutas rahva seas üha suuremat populaarsust. Alates esimesest numbriat pöördus Perno Postimees mitte maa- või talurahva poole, vaid Eesti rahva poole, sammuti ajalehte on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks, sest seal said levida Eesti rahvast
Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks kirjanduseliigiks sai 18 sajandi valgustusaadete mõjul. 19 sajandi rahva haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T . Helle 10 dialoogis jutustust usu- ja majandusasjadest. Lastele suunatud G.G.Marpurgi lugemik Weikene oppetuse nink Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis 1805. Tolle aja aimekirjanduses puudub selge piir täiskasvanute ja lastele suunatud teoste vahel. Tervishoiu ja arstiabimured, geograafia, looduslugu, matemaatika, füüsika, ajalugu. 19saj Kunder ,,Maakera elu ja olu", C.R. Jakobson ,,Kooli lugemise raamat". 20sajandil aimekirjanduse traditsioonide kujunemine ja printisiipide väljaarendamine. J
23.02 tähistas oma 60. juubelit Päts. 05.03 tähistas juubelit ka Larka 55. 05.03 pidi algama toetusallkirjade kogumine. Vabadussõjalased eistasid üleskutse teeme kingituse Larkale ja kogume vajalikud 10000 häält ühe päevaga. Samaaegselt tehti vastaskandidaate kõvasti maha:toodi välja kõik vanad luukered, Lrakat süüdistati, et oli Vene ajal olnud venemeelne, et on oma kindrali auastme ebaõiglaselt saanud jne. Vapsid süüdistasid Laidoneri, et ta ei tea midagi majandusasjadest, kaevasid välja kõik vanad ebaõnnestumised (Harju pank nt). Taolised materjalid olid koos ka Pätsi kohta, kuid neid ei jõutud välja tuua, enne toimus riigipööre. Kuigi poliitikalained käisid kõrgelt, hakkas 1934 a alguses olukord riigis normaliseeruma, maj kriis jõudis lõpule, kui Tõnissoni valitsus oli 27.06 otsustanud krooni devalveerida, Pslik kriis oli läbi, PS muudatused olid vastu võetud. 12.03.1934 Riigipööre.
annaabi.ee 
