EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut Suurbritannia majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus ja lühike ajalooline ülevaade................................................................4 2.Geograafiline asend..................................................................................................................5 2.1 Kliima...............................................................................................................................
Vald omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Regionaalpoliitika peab vähendama ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt omavalitsuste või siis regiooni (osariigi, liidumaa, lääni) ülesanne. Põhiprobleem on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel
3 astme kohus: Riigikohus · Tartu Menetleb ringikonnakohtu otsuste kassatsioone.Teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet. Kohtunikud: Halduskohtud: 27 kohta Maakohtud:153 kohta Ringikonnakohtud: 46 kohta Riigikohtud: 19 kohta 15) Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 1. Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. 2. Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut.(peab vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust). 3. Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud.(Varasemate saj. võrreldes on riigi välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Selle asemel pälvivad üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus. Tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel on ka nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme) 16) Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud
T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
Inimese isklik vastutus kõrgem Demokraatia levik Demokkraatia põhinõuded: Konkurents Kodanikuõigused Hääleõigus Demokraatia tunnused: Võrdsus seaduse ees Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemustega arvestamine Lääneühiskonna arusaam: demokraatia sõltub majandusarengust Üleminek diktatuurilt demokraatiale Toimub kahel tee: Revolutsioon Reformid Siirdeühiskond Ühiskond, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Algab esimeste vabade valimistega Ohud: 1. Masside radikaliseerumine 2. Demokraatia näib liiga aeglasena 3. Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks 4. Populistlikud otsused 5. Võimalikud rahvuskonfliktid 6. Endise väärtussüsteemi purunemine
kanda) Vajaduste hierarhia: 1) Füsioloogilised vajadused (nüüdisühiskonnas nn uinunud vajadused) 2) Turvalisusvajadus 3) Kuuluvusvajadus (sotsiaalne sidusus) 4) Tunnustusvajadus 5) Eneseteostus Majanduse paneb käima ressurss Majadussüsteemis osalevad ressurssid, käitumine (millest oleneb, milliseid vajadusi sa kavatsed rahuldada), tänapäeva ühiskonnas on kõige tähtsam ressurss innovatsioon ja alus. Kuidas oleneb majandusarengust vajaduste kvaliteet? Industriaalühiskonnas oli tegemist klassiühiskonnaga Tänapäeva ühiskond kihiühiskond heaoluühiskond - keskklassiühiskond (romb).1) Alamkiht on töötud, ei tule endaga toime väike osa eliidist, uinunud vajadused. Keskklass rahuldab kuuluvuse vajadust · Madalama arenutaseme ja väikese sissetulekuga inimestel püsivad esiplaanil ainelised huvid (esmaste vajaduste rahuldamine). Sissetuleku kasvades ja vaimsete eelduste
Oma rolli mängib selles ka 2002. aasta lõpus Riigikogus vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, mis loob püsiva normatiivse aluse riigi ja kodanikuühiskonna dialoogile. (Toots 2009) 3.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis? Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel ning selle abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut (peab vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust). Varasemate saj. võrreldes on riigi 12 välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud. Üha enam tähelepanu pälvivad heaolu ja avalik haldus. Kuid samas on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel ka nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleem. 3.2. Millises suunas kohalik valitsemine areneb?
Omavalitsus suudab paremini tajuda piirkonna vajadusi, keskvõimust tulemuslikumalt otsuseid langetada ja omavalitsuse elanike majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada. Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja –keelelisel rahvastikul (nt Kanada, Šveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest
huvides tegutsev võimuasutus. Omavalitsus suudab paremini tajuda piirkonna vajadusi, keskvõimust tulemuslikumalt otsuseid langetada ja omavalitsuse elanike majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada. Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja –keelelisel rahvastikul (nt Kanada, Šveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll
Laste arv sõltub valitsuse sotsiaalpoliitikast, pere rikkusest. Ei reageeri tööturuga seotud poliitikale. Pereväärtused väga olulised Adaptiivsed Töö ja pereelu kombineerimine Tahavad töötada, aga pole täiesti karjäärile pühendunud Kvalifikatsiooni saamise eesmärk kavatsus töötada Väga sõltuvad sotsiaalpoliitikast, tööhõivepoliitikast, sotsiaalteenustest, institutsionaalsetest teguritest, majandusarengust. Kompromiss vastuo9lus olevate väärtuste vahel Tööle keskendunud Lastetud, pealmine eesmärk töö Pühendunud tööle Suured investeeringud tööks vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks Sõltuvad majanduslikest ja poliitilistest võimalustest, ei reageeri perepoliitikale Tööturuväärtused: võistuslik rivaliteet, saavutustlele orienteeritus, individualism, silmapaistvus Soolise palgalõhe põhjused Sotsioloogilised
Analüüsi aluseks on eelmisel aastal valminud riigi eelarvestrateegia raames läbi viidud hetkeolukorra analüüs, Eesti Statistikaameti ja Eurostati andmed ning vastava valdkonna juhtivate spetsialistide arvamused. Teises peatükis kajastatakse fiskaalstrateegiat. See on koostatud Rahandsministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel ning määratleb Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika, eesmärgid, millest eelarvepoliitika elluviimisel lähtutakse. Peatükk annab ülevaate Eesti majandusarengust ja välivaadetest. Samuti on selles ära toodud fiskaalpoliitika eesmärgid, andmed valitsussektori eelarve tasakaalu, riigieelarve tulude prognoosi ja maksukoormuse, valitsussektori võla ja reservide arengute ning eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta. Kolmandas peatükis on valdkondade lõikes ülevaade Vabariigi Valitsuse prioriteetidest, strateegilistest eesmärkidest ja tegevustest eesmärkide saavutamiseks ning eesmärkide saavutamise maksumusest
omavalitsuse elanike majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada. Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja –keelelisel rahvastikul (nt Kanada, Šveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud
puudusi, probleeme ja kitsaskohti ning ka võimalikke lahendusi neile. 9. Äriplaan peab rõhutama teie ideede eripära ! Veel mõned täiendavad nõuanded äriidee analüüsiks ja äriplaani kirjutamiseks... Hoiduge liigsetest üldsõnalistest makromajandulikest analüüsidest - oluline on kirjeldada mõjusid, mis teie MTÜ majandustegevust just otseselt puudutavad (näit.: erinevad üldisest majandusarengust tingitud mõjud, planeeritud valdkonna eripärad, kohalikest oludest / eripäradest tingitud mõjutajad jne.) Tooge väja konkreetsed faktid ja trendid lähitulevikus teie plaanitud idee valdkonnas. See annab võimaluse oma tegevust tulevikus täpsemalt planeerida. Pange kirja minevik ja kompetentsid kirjeldage, mida olete seni saavutanud see näitab MTÜ aktiivsust ja majandamisoskust. Kas ideede käivitamiseks on olemas vajalike oskustega ja kogemustega inimesed?
piirkonna vajadusi, keskvõimust tulemuslikumalt otsuseid langetada ja omavalitsuse elanike majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada. Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja keelelisel rahvastikul (nt Kanada, Sveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest
kokku seitsmest fraktsioonist ja ühest parteitust liikmest (Parliamentary Groups 2006). 2006 aasta oktoobrikuised parlamendivalimised näitasid valijate ülekaalukat toetust nii-öelda tavalistele parteidele. Radikaalsete vaadetega poliitikud ja poliitilised organisatsioonid, olgu nad siis vasak- või parempoolsed, jäid kindlalt kaotajate sekka. Erakondade poliitilise programmi võib kokku võtta lihtsa loosungiga: "Las head ajad kesta!" Läti kiirest majandusarengust tagant kihutatuna ei soovi need erakonnad majanduskasvu aeglustumist. Nad ei taha avada kõrvu, kuigi järjest rohkem on asjatundjaid, kes hoiatavad valitsust läheneva kriisi eest, kui see ei loobu taotlusest pigistada Läti majandusest võimalikult lühikese ajaga välja võimalikult suur majanduskasv. Vaid ühe näitena võib märkida, et Rahvusvaheline Valuutafond väljendas oma 2006 aasta oktoobri algul avaldatud aruandes Läti puhul muret maa "praeguse
Saksamaa, Poola ja isegi Soome puhul. Enamjaolt peitub ebaühtluse põhjus linnastumises (eriti metropoliala kujunemises) ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Pealinna ning suurte finants- ja ärikeskuste ümbruskond kipub ikka kujunema jõukamaks kui hõreda asustusega ääreala. See võib põhjustada soovimatut rännet suurlinnadesse, mis suurendab arenguerisusi veelgi. Regionaalpoliitika peabki vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud. Varasemate sajanditega võrreldes on riigi välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Selle asemel pälvivad üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus. Kui välisjulgeoleku küsimus nõudis tsentraliseeritud riiklikku lähenemist, siis sotsiaalse heaolu korraldamine on edukam just kohalikul tasandil. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi
annaabi.ee 
