Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas
Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim
von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade
rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja
selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks :
Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola
otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma
milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid
Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda.
…JA EESTI
Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt
ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate
aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas