kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väike-konnakotkas jahib saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, aga ka märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Saaki jahitakse lennul, konnakotkastele iseloomulikuks võib pidada saagi otsimist maas kõndides. Tihti varitsetakse ka puudel. Peamiseks ohuteguriks Eestis on pesapaikade hävimine. Tähtsad on ka pesitsusaegne häirimine, saagijahiks sobilike alade kadumine või nende kvaliteedi langus. Väike-konnakotkas kuulub meil kõige rangemini kaitstavate liikide hulka. 1980
karjäärielupaiku hooldama ning väikeveekogusid taastama ja rajama. Asurkondade elujõulisuse tõstmiseks on olemas toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine [2]. 6 Kahepaiksete kaitseks tuleks säilitada väikeveekogusid. Neid ei tohiks kuivendada või pinnasega täita. Mitte mingil juhul ei tohiks asustada tiikidesse kalu. Ka intensiivselt majandatavatel maastikel võib leiduda kahepaiksetele häid elutingimusi. Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km [3]. Kahepaiksete esinemine Balti regioonis Tabel 3. näitab, kus ja kas esineb mingisugune liik ja millises kategooriasse on liik jaotatud. Nagu tabelist näha, on Eestis esindatud kokku 11 erinevat kahepaiksete liiki; seega enamik Balti regioonides esinevates kahepaiksetest
Veel lähemal uurimisel selgub, et konnakotka jalad on sulgedega kaetud kuni varvasteni, hiireviul seevastu on ,,sääred" paljad. Kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline. Reeglina on suur- konnakotkas tumedam, pisut suurem ja jässakam kui väike-konnakotkas. Vahetegemise muudab ebamääraseks ka see, et väike-ja suur-konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide. Toitumine Konnakotkad jahivad saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, kuid ka märgaladel, põldudel jt avamaastikel ning vähesel määral ka metsas. Saagiala paikneb reeglina küllalt pesa lähedal, asudes sellest kuni 1-2 km kaugusel. Saaki jahib konnakotkas tavaliselt lennul või varitsedes metsaservapuudel ja teistel kõrgematel kohtadel (üksikud puud, heinapallid, elektripostid), mõnikord otsib ta saaki maas kõndides. Aktiivset saagiotsimist lennul või kõndides
ja energiaringes. Millised tegurid mõjutavad Eesti kahepaikseid? Eesti kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega. Näiteks Peipsi järves asuval pisikesel Piirissaarel on leitud kuni 40 kg kahepaikseid hektaril. Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Ka intensiivselt majandatavatel maastikel võib leiduda kahepaiksetele häid elutingimusi. Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km. Enamiku kahepaiksete liikumisraadius oma kudemisveekogu ümber on nimelt 0,6...1 km. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis. Veekonn
säilitamiseks ei piisa üksnes vääriselupaikade kaitsmisest. Kuna vääriselupaigad moodustavad metsamaastikust väga väikese osa, tuleb kaitsta suuremaid alasid. Vääriselupaikadesse on aegade vältel kujunenud tingimuste tulemusena kontsentreerunud suurel hulgal elupaigaspetsialiste. Bioloogilise mitmekesisuse edukaks säilitamiseks tuleb säästva majandamise põhimõtteid järgida laiemal ökoloogilisel maastikul, sealhulgas tulunduslikel eesmärkidel majandatavatel aladel. Mitmed liigid, näiteks valgeselg-kirjurähn vajavad ellujäämiseks spetsiifilistele nõuetele vastavaid suure pindalaga elupaiku. Nimetatud fakt kinnitab bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tähtsust väljaspool vääriselupaiku. Vääriselupaigad on justkui saarekesed või tugialad, mis loovad suuremate kaitsealade vahele ühendusteede võrgustiku. Uurimustes rõhutatakse, et bioloogilise mitmekesisuse edukaks säilitamiseks tuleb kaitsta kõikide suurusjärkude metsi.
Kohastumused: 1) suised - tolmu haukamiseks ja vedela toidu imemiseks 2) suured silmad 3) hästi arenenud aju 4) harunevad karvad kuhu tolmuterad kinni jäävad 5) kohastumused tolmu kandmiseks (tolmeldamispallike) · Tolmeldamiskriis ja selle põhjused. Mesilaste arvukuse kahanemine: Kõige laialdasemalt Euroopas ja USAs, eriti intensiivselt majandatavatel aladel Põhiliselt langenud meemesilaste arvukus. Põhjused: Pole kindlat põhjust, vaid põhjustekompleks: tarus kasutatakse pestitsiide ja kui neid valesti kasutada, siis need hävitavad mesilased; geneetiliselt muundatud taimed (neis mürgid ja need ohtlikud mesilastele); loodusliku taimestiku mitmekesisuse oluline vähenemine (meemesilased on mitmetoidulised ja vajavad
annaabi.ee 
