on jätkusuutliku metsamajandamise projekt, mis erilisi tulemusi küll ei näita, arvestades, et sellega tehti algust juba 1987 jpt) aga ka ülejäänud maailma tähelepanelikkust nende tarvitatava puidu ja biodiisli päritolu osas. 2007 aasta veebruaris võtsid Malaisia, Brunei ja Indoneesi vastu ,,Borneo südame" deklaratsiooni, millega üritatakse luua kaitsealade võrgustik, mis ühendaks kokku 240 000 ruutkmilomeetrit kaitsealust ning jätkusuutlikult majandatavat maad. Kaitsealade korraldusest rääkisid põhjalikumalt aga eelmised peatükid. Lisaks metsiku looduse hävitamisega on probleeme ka linnakeskkonna ja tööstusreostusega. Malaisia on nautinud küll Aasia vähim reostatud linnakeskkonda, aga massiivse tööstusarenguga viimastel aastatel on suurenenud mure mootorsõidukite kasutamisest ning õhu- ja veereostusest. Umbes 96% Indoneesia rahvastikust elab umbes 100 km raadiuses rannikust
(1) 5 1. Metsade tähtsus Euroopa liidus Euroopa Liit (EU) on üks suuremaid osalejaid ülemaailmses metsanduses. Rootsi, Soome ja Austria liitumine 1995. aastal kahekordistas ELi metsaga kaetud pindala (see suurenes 113 miljoni hektarini, millest 87 miljonit hektarit on majandatav mets), samal ajal suurenes metsamaa osakaal 21%-lt 31%-ni. 2004. aasta laienemisega suurenes EU-25 metsa pindala 20% võrra, üksnes majandatavat metsa oli enam kui 148 miljoni hektarit; kui aga võtta arvesse põlismetsad ja muud metsastunud alad, ulatus pindala 160 miljoni hektarini. EU-25 on metsa pindala poolest maailmas kuuendal kohal, metsa pindala on samas suurusjärgus Hiina ja Indoneesiaga. 2007. aastal liitunud Rumeenia ja Bulgaaria lisasid EU-27le veel umbes 10 miljonit hektarit täiendavat metsapinda. (1) Juba jagunemine lehtpuumetsadeks (55%) ja okaspuumetsadeks (45%) annab tunnistust väga
RMK on valinud, kavandanud, rajanud ja majandab üle Eesti 13 RMK puhkeala - Aegviidu-Kõrvemaa, Haanja-Karula, Räpina-Värska, Kiidjärve-Kooraste, Peipsi põhjaranniku, Põhja-Eesti, Tallinna ümbruse, Tartu-Jõgeva, Sakala, Nõva, Pärnumaa, Hiiumaa ja Saaremaa. Alates 2009. aasta veebruarist tegeleb RMK külastuskorraldusega ka viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul tutvustamist väärival ning külastuseks sobival kaitsealal. 2010. aastal külastasid inimesed RMK poolt majandatavat looduses liikumise süsteemi kokku 1 570 000 korral, külastajate rahulolu pakutavate looduses liikumise võimalustega 5-pallisel skaalal oli 4,3. RMK looduskeskustes viidi 2010. a läbi 1926 loodusteadlikkust ja -hoidlikkust edendavat programmi, milles osales kokku 42 231 huvilist. Teavet RMK poolt pakutavate metsapuhkuse ja looduses liikumise võimaluste ning temaatiliste ürituste kohta jagasid 2010
range kaitsega mets - kogu majandustegevus on keelatud kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev tulundusmets - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele. majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat metsa saab defineerida ka kui tulundusmetsa ja kaitsemetsa summat. Selleks et metsad oleks järjepidevad ja et metsaressurss ei väheneks, ei tohiks metsade aastane raiemaht ületada pikema perioodi jooksul aastast juurdekasvu. Statistikaameti andmetel raiuti 1994. a. Eestis 3,7 milj. m3 puitu, 1996. a. 4,2 milj., 1997. aastal 5,7 milj., 1998. a. 6,3 milj., 1999. a. 7,0 ja 2000. a. 6,9 milj. m3
annaabi.ee 
