Pärast koha ostmist ja hindamist hakati protsente maksma ning 39 aasta jooksul pidi võlg tasutud olema. Keiser Nikolai II kustutas 1907.aastal kõikide kroonumõisatest ostetud talude ostuvõla. (Eesti rahva ajalugu, 1996). Elu päriseksostetud taludes Tohutu kergenduse tõi keisri otsus 1907. Aastal kustutada kroonumõisatest ostetud talude ostuvõlad. Nüüd võis asuda oma majapidamist välja ehitama. Ressurss selleks pidi tulema otstarbekalt ja säästlikult majandatavast talust. Kõigepealt tuli otsustada, mida põllul kasvatada, et see võimalikult suurt tuli annaks. Selleks osutus lina – kõik talud laiendasid linapõlde. Võrus oli mitu linakaupmeest, kes lina kokku ostsid ja edasi müüsid. Linakasvatus oli aga väga töömahukas: seda said lubada endale talud, kus oli suur pere ja palju töötegijaid. Hakati tegelema ka loomakasvatusega, esialgu lihaveiste pidamisega Peterburi turu jaoks. Hiljem kasvatati oma tarbeks ja piimalehmi.
Ökosüsteemne lähenemine mulla, vee ja elusa looduse integreeritud majandamise strateegia, mis toetub looduskaitset ja ressursside kasutuse säästlikkust. Tõendamiskohustus looduskaitsjatele pandud kohustus näidata, et elurikkuse väärtus on suurem kui selle hävitamisega seotud tegevustest tõusev tulu, suureneb ka inimeste ja valitsuse huvi loodust kaitsta. Kordamisküsimused: 1) Milliseid võimalusi on loodushoiu toetuste mahu määramiseks? Mõõdetakse saamata jäänud tulu majandatavast nt metsasast, põllust. Saamata jäänud raha makstakse maaomanikele toestuste kaudu välja. Kui aga hoopis soovitakse, et inimene teeks traditsioonilisi töid mõnes koosluses edasi, nt karjataks rannaniite edasi, siis saaks toetuse mahu määramiseks välja arvutada palju reaalsed töd maaomanikule maksma lähevad ning selles summas maksta toetust. Ideaalis peaksid loodushoiu toetused katma kas saamata jäänud majandusliku tulu