EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11%
kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuivendata ega neile ei külvata (Aavik, T. Pärandkooslused). Pärandkoosluste säilitamiseks kasutatakse looduslähedasi hooldusmeetodeid nagu valikraie, niitmine, karjatamine ning kulupõletamine
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd.
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd
valatud. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. Valgustus peaks alati tulema arvutist vasakult poolt ja arvuti klaviatuur ja muud lisaseadmed peaksid olema kättesaadavad ja kergelt majandatavad. Tööolukorras soovitatav kõrgus 40-45 cm baseerub eurooplase või ameeriklase traditsioonilisel eluviisil. Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400-500 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi olla peegelpindu, välja arvatud mõni seinapeegel.Ei tohiks olla ka liigset müra, mis võib kahjustada arvutikasutaja kuulmist. Samuti peab toas ka õhk ringi liikuma, et tööd tegija ei
930620; 51% Joonis 1.1.1. Indoneesia maismaa jagunemine protsentuaalselt, 2012 seisuga Ülevalasuvalt jooniselt 1.1 on näha, et metsaalasid on Indoseesias 51%, kuid erinevate allikate andmeil on see 50-58%. Siinkohal ja edaspidi on kasutatud ametlikke FAO andmeid nende olemasolul. Kõikidest metsaaladest on 34% kaitse all, 21% metsa puhul on ette nähtud, et see maa konveteeritakse ümber kasutamiseks muul otstarbel ning ülejäänud 45% on majandatavad metsad. (FAO) FRA 2010 aasta Indoneesia metsaressurside raporti kohaselt jagunevad indoneesia metsaalad nagu näidatud tabelis 1.2. (FRA 2010) Tabel 1.2. Indoneesia metsaalade jagunemine 2010 aastal (FRA 2010) Liik Pindala km2 Kaitse all olev mets 330 381 Ümber konverditav mets 204 059 Majandatav mets 437 269 S.h. istandused 36 680
5 Eneserefleksioon: Töö koostamine oli raske ja aeganõudev, ning selgitusi asja kohta oleks võinud rohkem olla. Kõige rohkem aega võttis maatükkide ümberkruntimise joonise tegemine, sest maad kippus algul väheks jääma ja hiljem üle olema. Mistõttu tuli piirid korduvalt ümber joonistada. Kui võrrelda kahte joonist on selgelt näha, et ümberkruntimine võib olla vägagi kasulik, kui sellega luuakse kergemini majandatavad maatükid. Kindlasti ei käi ümberkruntimine nii kergesti, sest tuleb arvestada ka muid tegureid, aga antud tööga sai töövõtted küll selgeks. Samuti sai üle korratud esimeses praktikumis läbi tehtud maaüksuste kompaktsuse koefitsientide leidmist. 6
vahel kuni 1977 aastani, kui R.D. Meikle andis välja esimese raamatu ,,Küprose taimestik" ning töö sai lõpetatud teise väljaandega hiljem 1985 aastal. Need väljaanded sisaldavad üksikasjalikku iseloomustust kõigist kodumaistest ja sisse toodud taimeliikidest, mis on registreeritud Küprosel. Näiteks Eukalüpti liigid kuuluvad riiki sisse toodud liikide hulka. Erametsades majandamist ei toimu, sest kliima tõttu neil majanduslikku väärtust pole. Ainult riigimetsad on majandatavad. Me saame metsi jagada järgmisteks tüüpideks: 7.1. Kõrge mets katab 171.615 hektarit (18,55 % Küprose maismaast). Põhilisteks liikideks on kreeta mänd (Pinus brutia), mis on kõige enam levinud, Foto musta männi puistust Foto Kavo Greko Rahvuspargist must mänd (Pinus nigra), levides ainult saare kõrgemate mägede ümber, Troodose tipul, endeemne küprose seeder (Cedrus libani var. brevifolia) ja mitmed laialehised liigid saare
Hoonestusõigus ulatub konkreetsele hoonele või ehitisele (mille jaoks see hoonestusõigus seati), ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks, st ehitise teenindusmaale. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga, nagu korrus (AÕS § 241 lõige 3) Siiski on võimalik hoonestusõiguse seadmine osale ehitisest, kui ehitis on jagatav ning ehitise reaalosad (nt iseseisvate kommunikatsioonidega ridaelamuboksid) on peale jagamist täiesti iseseisvalt majandatavad. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (AÕS § 241 lõige 4) Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda. Seadus ei välista ühise hoonestusõiguse seadmist mitmele kinnisasjale – so ühishoonestusõigus
Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. 13 Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks . Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika
Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. 8. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Norra kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid jällegi erinevalt nendest on ta NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. 1.Jaanuaril 1995 liitus Norra ka WTO-ga. • WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon
Need on metsad, mis asuvad geoloogiliste, geomorfiliste, hüdrograafiliste ja kultuuriste kaitsealade territooriumil, seda tüüpi reservides looduskaitsealadel ja biosfääri jälgimise aladel, metsad kaitsevööndites ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk moodustada tootlikud metsatükid, mis on võimelised kaitsma pinnast, õhku, vett ja inimeste elutingimusi. Lubatud on muud kui lageraied, väikeseulatuslikud lageraied (kuni 5-l hektaril). IV rühm majandatavad (äri-) metsad. Metsad, mis ei kuulu rühmadesse I-III. Majandustegevuse eesmärk moodustada tootlikud metsatükid ja pakkuda jätkusuutlikult looduskaitselistele nõuetele vastavalt puidumaterjali. Kõiki tüüpi raied on lubatud. Lageraiealad ei tohi olla suuremad kui 8 hektarit. Sanitaarne lageraie ei ole rühmades II, III ja IV ei ole piiratud (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.3. Metsakasutus
Mullaomadused 1.Soolsus rannaaladel - ainult halofüüdid taluvad (Eestis siiski soolsuse mõju vähene); 2.Toiteained - määravad produktiivsuse ja seeläbi ka konkurentsitingimused. 3.Mulla happesus - aluselistel muldadel suurem liigifond ja liigirikkus; happelisi muldi talub oluliselt vähem liike; 1.Madalad rohustud 10-50 cm, alvarid, saliinsed rannaniidud, osa pärisaruniite. 2.Keskmised rohustud 50-150 cm, tootlikumad pärisaruniidud, majandatavad luhaniidud, suur osa kultuurrohumaid. 3.Kõrged rohustud >150 cm, roostikud, mõned luha- ja rannaniidud. Koosluste heinasaagivahemikud Tüüp Niiskustingimused Heinatoodang(kg ha aastas) Puisniidud ja puiskarjamaad Kuivad 1200-2000 Niisked 1200-2300
Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Loomad Kvaternaari jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel tõmbusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal või viimase jääaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vähemalt orupõhjad olid jäävabad, elanud imetajate luutükke. Varem elanud imetajate jäänused on jää hiljem minema kandnud või purustanud.
te puistute looduslikku uuenemist. leid, lodjapuid jt. Pikaealisi puukujulisi põõsaid hool- • Allajäänud puude väljaraiega tuleks parandada datakse nagu puidki võra harvendus- ja sanitaarlõi- väärtuslikumate puude valgustingimusi. kusega. Sellisteks põõsaliikideks on üksikult kasvavad • Kui puistus on vanu põlispuid, tuleks neile ava- viirpuud, tüvikuna majandatavad sirelid, kuldvih- da vaade. mad, vahtrate põõsakujulised liigid jt. • Pargipuistust ei pea tingimata eemaldama kõiki surnud või kahjustunud puid. Eeldusel, et need 2.7. Puude toestamise põhimõtted ei kujuta endast ohtu, võib neid säilitada bio- loogilise mitmekesisuse suurendamiseks. Puud, millele on nende noores eas kujundatud hea
vaaraosipelgad, närilistest koduhiir ja rändrott. Varesed, tuvid, koduloomad, tihased. Hiired, rotid Taimed – korvõielised, ristõielised, mitme aastased õuetaimed jne 6. Agroökosüsteemid. - ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides. Karjamaad, kalatiigid.. loodud inimesepoolt saagi saamiseks. Agroökosüsteemide hulka kuuluvad nii tasakaaluliselt majandatavad pärismaise elustikuga pärandkooslused (heinamaad, metsad, veekogud) kui ka intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud ja aiad, introdutseeritud või aretatud koduloomadega karjamaad ja veekogud (näiteks kalatiigid). 6.1. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. – vähe orgaanilist ainet jõuab laguahelani. Iseregulatsiooni puudulikkuse pärast on reguleerijaks inimene. Mulla huumusesisaldus väiksem. – Primaarne energiaallikas –päike
Mida intensiivsem on metsade majandamine, sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja · kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust seda väiksemad on kvartalid. (Näit. Järvselja mida majandatakse ühte moodi. Vanemas ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on Õppe-Katsemetskonnas on majandatavad kirjanduses (takseerkirjeldustes) oli kasutusel puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu kvartalid 300x600 m; sookvartalid - termin: litera. Minimaalne eraldise pindala latva 45o nurga all. 600x1200 m.) alampiir on 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse · kaugus puuni määratakse kas optilise
Hoonestusõigus ulatub konkreetsele hoonele või ehitisele (mille jaoks see hoonestusõigus seati), ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks, st ehitise teenindusmaale. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga, nagu korrus (AÕS § 241 lõige 3) Siiski on võimalik hoonestusõiguse seadmine osale ehitisest, kui ehitis on jagatav ning ehitise reaalosad (nt iseseisvate kommunikatsioonidega ridaelamuboksid) on peale jagamist täiesti iseseisvalt majandatavad. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (AÕS § 241 lõige 4) Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda. Seadus ei välista ühise hoonestusõiguse seadmist mitmele kinnisasjale – so ühishoonestusõigus
suhteliselt väikese geobotaanilise väärtusega. Haruldasematest liikidest võib neil niitudel kohata mitmeid käpalisi (Ophrys insectifera, Gymnadenia conopsea). Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele. Puiskarjamaad, mida lisaks karjamaadele ka aegajalt üle niidetakse on reeglina liigirikkamad kui ainult karjatamise abil majandatavad alad. Puiskarjamaade püsimise tagab regulaarne koduloomade karjatamine. Puiskarjamaal tuleks kindlasti vältida ülekarjatamist, mis hävitab rohukamara ning ka puud võivad kuivada. EESTI LOODUS 128. Asend, piirid ja suurus. Geograafilise asendi järgi võib Eestit käsitleda nii Põhja-, Kirde- kui ka Ida- Euroopa maana. Et Eesti ei ole kuigi kaugel Leedus Vilniuse lähedal tähistatud Euroopa keskpunktist, võib Eestit käsitleda ka Kesk-
annaabi.ee 
