Halliste luha taimkatte muutustest
võsude pindala, biomassi ja liigirikkuse seoseid majandamis- ja niiskusreziimiga analüüsiti
kasutades ühefaktorilise dispersioonanalüüsi (one way ANOVA) moodulit. Töötluste vaheliste
erinevuste olulisuse mõõtmiseks kasutati Tukey testi. Tulemused loeti statistiliselt
usaldusväärseks P < 0,05 juures.
Nende alusel on koostatud artikli käsikiri, mis analüüsib lammirohumaade taimkatte
liigirikkuse, bioproduktsiooni ja taimkatte muutuste seoseid niiskus- ja
majandamistingimustega (lisa 4).
24
3. TULEMUSED
3.1. Niidu- ja metsakoosluste pindala muutused 20. sajandil
"Vene 1-verstaselt" kaardilt (joonis 2) võib näha, et niiduala jaguneb oma kujult (kitsenedes
läheb üle järgmiseks osaks) kolmeks terviklikuks luhakompleksiks: põhja-, kesk- ja
lõunaosaks (joonis 1).
1) Põhjaosa
Põhjaosa oli neist kolmest kõige ulatuslikum (ligikaudu 234 ha). Põhjaosa Halliste jõe
annaabi.ee 
