Halliste luha taimkatte muutustest
a. keeluala
luha laius ligi 300-400 meetrini, lõunaosas 300-600 meetrini. 1959. a. loodud botaanilise
keelualast (265 ha) on 2000. aastaks sisuliselt säilinud 27 ha. 1959. a. kaitse alla võetud
30
luhakooslusest on hästi säilinud ca 10%. Kaitseala loomisega ei suudetud pidurdada
niidukoosluse pindalalist kahanemist.
Kaitsekorralduskavas (Allilender, 2000) on Halliste jõe luhad jagatud majandamisklassidesse.
1. majandamisklassi kuuluvatel rohumaadel toimub niitmine igaaastaselt. 2. klassi rohumaid
niidetaks vähemalt üle aasta ja 3. klassi niite tuleb niita vähemalt üle kolme aasta. 4. klassi
luhtadel niitmist ei toimu, kuna need on tugevalt võsastunud ning võimalusel tegeletakse
võsakoristusega. Igal aastal niidetavat luhta (1A kl.) on uurimisala põhjaosas kokku 12 ha ja
lõunaosas Tõramaa puisniidul 15 ha. Uurimisala niidud kuuluvad 1., 2., 3. ja 4.
majandamisklassi niitude hulka
annaabi.ee 
