Halliste luha taimkatte muutustest
regulaarselt hooldada 130 ha suurust ala (Suurkask, 1996).
Soomaa rahvuspargis inventeeriti aastail 1996-1999 kokku ca 2000 ha luhaniite, mis
jagunesid 20 erineva niiduala vahel. Peaaegu 50% luhtade pindalast jäi Halliste jõe kallastele.
Väiksemad niidualad olid ca 25 ha, suuremad üle 200 ha suurused. Suurimad luhad olid
Sandra luht (245 ha) Raudna jõe kaldal, Vodi luht (236 ha), Tipu luht (199 ha) ja Lennuväli
(194 ha) Halliste jõe kaldal (Suurkask, 1999).
Luhad jaotati nelja majandamisklassi. Esimese, teise ja kolmanda majandamisklassi niite
plaaniti võimaluste piires hooldada. Neljanda majandamisklassi niitude hooldamist aga ei
peetud võimalikuks ning need alad olid määratud võsastuma. 1, 2. ja 3. klassi luhtade
kogupindalaks rahvuspargis hinnati ca 890 ha, mis moodustasid kokku 44% rahvuspargi
luhtade pindalast. 4. majandamisklassi luhti oli 805 ha. Kõige rohkem hooldamist vajav
annaabi.ee 
