põllumajandusühingud, MTÜ-d, aga ka talunikud ja teised eraisikud. Kaitsekorraldus toimib nii: keskkonnateenistus või kaitseala administratsioon sõlmib taluniku või mõne teise asjahuvilisega lepingu, milles on kirjas niidu tüüp, suurus ja asukoht ning hoolduse viis. Enamasti makstakse niitmise eest koos heinakoristusega või karjatamise eest, aga on toetatud ka võsaraiet ja tarade ehitust. Alates sellest aastast toetatakse ainult Natura 2000 eelvaliku alade majandajaid, kuid suurem osa väärtuslikumatest niitudest peaks kuuluma nagunii Natura-alade hulka. Pärandkoosluste toetussummad pole viimasel kolmel aastal palju muutunud. Need erinevad koosluse tüübiti, näiteks puisniidu hektari niitmise eest makstakse 2000 kr, lamminiidul 650 kr, rannaniidul karjatamise eest 1000 kr/ha, loopealsel 470 kr/ha ja puiskarjmaal 500 kr/ha. Karjatamistoetus peaks kompenseerima loomapidajale saamata jäänud tulu: kultuurkarjamaal
See üldtuntud probleem on esile kerkinud peamiselt tänu keskkonnateenistusele ja ,,roheliste" liikumisele, kes on piisavalt kõval häälel tähelepanu pööranud asjaolule, et metsade raied on suured ja kahjustused keskkonnale on liialt suureks kasvanud. Märgiks ära, et kohati on nende tegevus ka ,,liialt" aktiivne ja hinnang ülepaisutatud, ehk siis paljud inimesed ei tea, mida nad teevad ja räägivad (võib leida ka selliseid metsatööstureid, -majandajaid) õnneks nende püsimajäämine valdkonnas pole väga pikk. Tänu probleemile on hakatud otsima ja leidma sellele ka mitmeid väljapääse ning lahendusi. Raiemahtusid on püütud võimalusel alandada, on leitud võimalikke alternatiive (energiavõsad, istandused küttematerjali, paberi ja tselluloosi tarvis), teatud metsaosadele, mis omavad kõrvalväärtusi, on seatud piiranguid, jne. See loetelu on põhimõtteliselt lõputu, sest ta täieneb järjepidevalt
annaabi.ee 
