A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel korrustel, ainult peakorruse aknad on teistest ruudu võrra kõrgemal. Varaklassitsistlike detailide edasielamist 19.sajandi küpsklassitsismis osutavad hoone kõrge katus ja ülemiste korruste akende vahele pingutatud akantsusornamendiga bareljeefid ristkülikukujulistes süvendites. Esikülje peasissekäik on suhteliselt väike kahe
mulda. Dinosaurused ei jätnud pesa maha ning hoolitsesid oma poegade eest, kes kasvasid kiiresti kuni 1,5 meetri pikkusteks enne kui lahkusid pesast. Nii püsisid nad paigal 3-4 kuud. Mõningad tuntumad dinosauruste liigid Brachiosaurus Oma kasvu poolest väärinuks nad maakera kõigi aegade gigantide seas vaieldamatult maailmameistri tiitlit. Neil olid kaelkirjaku topeltkasv ning kaela välja sirutades võinuks nad sisse vaadata neljanda majakorruse aknast. Nimelt oli nende kõrgus kaksteist meetrit ja arvatakes, et nad võisid kaaluda 30-80 tonni. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ka ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. Nad elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elajate ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael
annaabi.ee 
