Vilsandi rahvuspark Ülevaade ● Asub Saaremaa läänerannikul ● Pindala 237,6 km² ● 247 linnuliiki ● 520 soontaimeliiki ● 500 liiki samblikke ja samblaid ● 80 liiki kalu https://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi#/media/File:Vilsandi_ja_lahiymbrus.png Ajalugu ● 1906 - majakavaht Artur Toom rentis Vaika saared ● 1910 - moodustati Vaika loodusreservaat ● 1971 - moodustatakse Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ● 1992 - avatakse bioloogiajaam Vilsandi saarel ● 1993 - reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks ● 2004 - Vilsandi rahvuspark saab Natura 2000 alaks Ülesanded ● Kaitsta rannikumerd ● Korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust ● Kaitsta liike ja nende elupaiku
lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kaitse alla abruka saare laialehine mets 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus
Sageli oleme me kaupmehe sarnased, kes kaupluse huvides iialgi ei tee poe ust lukust lahti. Aga poepidamise eesmärk ei ole poe puhtana hoidmine, vaid klientide teenindamine!. Tuleb langetada otsuseid mis vastab minu firma otstarbele. Mirjam Korbe SR103 2011 Page 3 Toon siia ühe jutukese vahele: Majakavaht elas kaluriküla servas ning oli just saanud koguse õli, et järgneva kuu jooksul hoida majakatuli põlevana. Ühel õhtul tuli talle tuttav külaline, naine kes palus pisut õli, et hoida oma pere soojas. Teinekord palus pereisa pisut õli lambi läitmiseks. Siis tuli vanamees kes tahtis pisut oma ratast õlitada. Kõik palved tundusid majakavahile põhjendatud ning ta ei keelanud õli kellegile. Kuu lõpupoole näis vahile, et õli hakkab lõppema. Ning ühel kuulõpu tormisel öö tuli
tulevikukava muutuks tegelikkuseks. NB! 90% edust peitub täideviimises ja soorituses. IIDSE KAHANEVA TAHTLUSE SEADUS.Mida kauem mõne uue mõtte või strateegia teostamisega viivitad, seda vähem jätkub sul selle tarvis vaimustust. Peale koolitusi oleme mõtetest ideedest tulvil ent need hakkavad kohe hääbuma päev-päevalt, kui me nendega kohe ei tegele. Ükskõik mida sa teha suudad, milline ka poleks sinu unistus, hakka seda tegema. J.W von Goethe Keskendu esmatähtsale! Majakavaht aitas õliga inimesi ning õli sai otsa ja palju laevu hukkus. Lõpeta pisiasjade tähtsustamine. Ära manipuleeri. Pilt peab olema heliga kooskõlas.Juhid, kes lubavad üht kuid teevad hiljem teist.Ka väikesed valed ja pettused pole lubatud.Sisekaemuslik juht hoolib vähem sellest, et tal oleks nähtavalt õigus kui sellest et ta teeb õiget asja. Ta ei näe juhtimist võistlusena populaarsuse pärast, et kõikidele meeldida. Tal on väga selge tulevikukava, mis
Ta nimetas suuri rändrahne 1931 ilmus raamat ,,Eesti loodusmälestusmärke", Eerik Kumari). hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja geoloogilisteks mälestusmärkideks. mille koostas Gustav Vilberg LUS-i 1957 võeti vastu esimene looduskaitseseadus järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit 1910 rajati Vilsandi saare majakavaht Artur Toomi looduskaitsesektsioonile saadetud teadete toonases Nõukogude Liidus ,,Eesti ja enam kui 2000 muud pühapaika. eestvõttel esimene looduskaitseala Eestis: põhjal. Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus Eesti 1297 keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie Vaika linnukaitseala. 14
mõisaparki, millistest suur osa on maastikku ilmestamas ka tänapäeval, ehkki enamuses käestlastuna ja liigiliselt oluliselt vaesematena. Klassikaline looduskaitse sündis XIX sajandil, mil hakati teadvustama loodusobjektide erakordset esteetilist, eetilist, hariduslikku ja usundilist väärtust. 1853. a. asutati Eesti Loodusuurijate Selts (ELUS). 1910. a. asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. Asutamise initsiaatoriks oli Vilsandi saare majakavaht Artur Toom, toetajaks Riia Loodusuurijate Selts. 1920. a. asutati ELUS-i juurde eraldi looduskaitsesektsioon, milline seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, hoidmise ja kaitse üle kogu Eesti. Eesti Vabariigi algusaastatel nägid ilmavalgust ka loodushoidu propageerivad ajakirjad: "Eesti Loodus", "Loodusvaatleja", "Loodus", "Eesti Looduskaitse", "Loodushoid ja Turism", samuti "Eesti Mets " jt. 1935. a
annaabi.ee 
