sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika, sest tal hakkas raha otsa saama. · Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Tema maale müüs majakaaslane Reinhold Hanisch, hiljem müüs neid juudist majakaaslane Siegfried Löffner. · 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus ja ta kolis Münchenisse. Seal tekkis huvi arhitektuuri vastu. · Pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus Hitler vabatahtlikult Baieri sõjaväkke · Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. · 1916 sai ta haavata Somme lahingus ja naasis lahingusse 1917. · Teda autasustati I ja II astme Raudristiga. · 1920 liitus ta natsionaal
Raamatus oli teemaks kuue Mustamäe linnaosas asuva uuselamurajooni elaniku igapäevaelu ja hingeelu. Peategelasteks olid : Eero- oli luuletaja. Oli maal sündinud aga kolis Mustamäele, kui naine maha jättis. Oli väga kartlik. Näiteks kartis, et ta luulet ei loeta ning see ei ole hea. Vahel tundis piinlikust oma luuletuste pärast. Kartis ka majavaime. Oli unistaja ja hajameelne. Tundis end üksikuna. August Kask oli Eero majakaaslane. Oli meestejuuksur, meeldis oma töö, oli laia silmaringiga. Meeldis aknast inimesi jälgida. Oli uute asjade vastu, ei meeldinud näiteks, et meestel on pikad juuksed. Oli üldse iga asja peale pahur ja negatiivselt meelestatud. Talle ei meeldinud mõte, et ta peab oma lastes edasi elama. Talle ei meeldinud joodikuid, ei pidanud neid inimesteks. Võiks öelda, et ta ise oli halb inimene, tundis teiste inimeste suhtes kahjurõõmu, astus meelega bussis inimestele jalale. Samas oli väga üksik
Ta läbis esimese vooru ning järgmises voorus oli 33 kandidaati mis kujutas endast proovijoonistamist. Kuid Hitlerit seal vastu ei võetud. 24. oktoobril teatati Hitlerile et tema ema on suremas rinnavähki. Peagi suundus Hitler tagasi Linzi. Nüüdsest hakkas Hitler saama orvupensioni. Hitleril oli kunstianne ja mõndaaega teenis elatist ilusteerjana. Hitleril hakkas tasapisi raha otsasaama ning ta kolis 1909 Meidlingisse Kodutute varjupaika ning 1910 Männerwohneimi. Seal hakkas ta majakaaslane Reinhold Hanisch Hitleri maale müüma. Hitler tundis et ta on pettasaanud ning tegi Viini politseisse kaebuse. Selgus et Henisch oli ennast Viinis vale nimeall registreerinud Fritz Walter all. Haniscch mõisteti seitsmeks päevaks vangi. Tänu raskele kopsuhaigusele ei pidanud Hitler minema realkooli ega sõjaväkke. Kodakonsuseta Hitler puutus kokku Viini kriminaalpolitseinikuga kes esitas tagaotsimisorderi Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult
Nõnda oli tema sissetuleks suurem kui mõne algaja õpetaja palk. Adolf aga ka ebaõnnestus teisel katsel sisse saada kunstiakadeemiasse, see järel ta loobus kuntsnikuks õppimisest. Tal hakkas raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910. aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. Elatist teenis ta sellega et maalis Viini vaatamisväärsusi. Kuna hitler ise oli lasik laskis ta majakaaslasel pilte müüa. Kuna ta aga tundis et Majakaaslane Hanischi oli teda äris pettnud, usaldas müügi Siegfried Löffnerile kätte kes oli juut. Pärast seda aga kui keegi oli aastal 1912 kaebanud Hitleri peale et too on nimetanud ennast õigustamatult akadeemiliseks maalikunstnikuks. Sellega oli Hitleri pildi äril tolleks ajaks kriips peal. 3 Iseloomu kujunemine Vahepeal saatis Linzis elav tädi Johanna Pölz hitlerile raha. Tädi suri märtsis 1911, kuid
Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler katsetest kunstnikuks õppida. Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910. aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje, hakkas tema pilte müüma majakaaslane Reinhold Hanisch. Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912
teatas, et on valmis Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler katsetest kunstnikuks õppida. Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910. aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje, hakkas tema pilte müüma majakaaslane Reinhold Hanisch. Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi
Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler katsetest kunstnikuks õppida. Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910. aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje, hakkas tema pilte müüma majakaaslane Reinhold Hanisch. Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912
Mustamäe linnaosas, kuid kes on südames üksikud ja puutuvad vaid riivamisi kokku. Üheks tegelaseks on noor luuletaja Eero. Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. Eero majakaaslane on teine peategelane, August Kask. Ta on vana ja kibestunud meestejuuksur, kelle päevi sisustab aknast pikksilmaga inimeste jälgimine. Ta on kõige uue vastu skeptiline (näiteks ei salli ta pikkade juuste moodi meestel) ja väga negatiivselt meelestatud (tema põhimõtete vastane on laste saamine nimelt ei taha ta oma lastes edasi elada). Ta elu on sünge ja üksildane. Vaid inimeste jälgimine pikksilmast leevendab tema üksindust.
annaabi.ee 
