Need samad sisserändajad kujundavad olulisel määra tänase väljarände ulatust. Teiseks mõjuteguriks on demograafiline koosseis. See tähendab, et Eestis on palju nii potentsiaalseid tööotsijaid kui ka lahkujaid. Ida- Euroopa tööturule sisenejaid saavadki siseneda lääne vananevasse tööturgu. Kolmandaks teguriks on elatustasemete erinevus Lääne- Euroopaga. Erinevad tasemed põhjustavad inimeste asumist vähem jõukamatest riikidest jõukamatesse. Viimase viie aasta majaduskriis on Eesti väljarändejõe väga kiirelt voolama pannud. Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Väljaränne mõjutab Eesti arengud majanduslikult, kuna toimub niiöelda ajude väljavool. Majanduskriis mõjutas ning mõjutab siiani oluliselt Eesti arengut. Lisaks sellele lahkuvad Eestit just 20- 39 aastased inimesed, kes oleksid just peamised Eesti Vabariigi arendajad.
ja küsimustele vastuseid. Riik peab hakkama tegutsema ja toetama inimesi, kellel tõesti abi vaja oleks. Ma arvan, et see pole inimeste süü, et nad on vaesed vaid vaesus on ühiskondlik probleem. Süüdistatakse Ameerika riiki, sest neil oli pangakriis ja see jõudis kiiresti ka Euroopasse ning tegi laastamistööd nii Aasias kui ka Venemaal (8). Aga ei saa kedagi süüdistada, vaid tuleb olla sihikindel ja raskel ajal tuleb kokku hoida. Eesti peamiseks vaesuse põhjuseks ongi majaduskriis, mis võttis paljudel inimestelt võimaluse elada normaalselt. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=7188 2. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaesus-tekitab-vaesust.d?id=8669307 3. http://statistikaamet.wordpress.com/2010/03/17/vaesuse-arengud-eestis/ 4. http://statistikaamet.wordpress.com/2010/03/22/vaesuse-mustrid-tanases-eestis/ 5. http://statistikaamet.wordpress.com/tag/vaesus/ 6. http://www.epl.ee/artikkel/492851 7. http://www
SKP muutus Brasiilia (%) % -5 -10 -15 -20 Table 3. SKP muutus Eestis ja Brasiilias Nagu antud jooniselt näha, siis Eesti SKP oli väga suures miinuses aastal 2009 (-14,7%) ning hakkas siis järjepidevalt tõusma. Eesti SKP oli aastal 2011 samal tasemel, mis enne majanduskriisi aastal 2007. Võibki öelda, et Eesti majanduse haripunkt oli 2011. Jooniselt saab välja lugeda, et majaduskriis Brasiiliat praktiliselt ei tabanudki. Brasiilia SKP tegi küll 2007-ndast aastast languse, kuid hakkas 2009-ndast aastast jällegi kasvama. Sarnaselt Eestile, oli ka Brasiilia majanduse haripunkt 2011.aastal. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eesti majandus tuli 2009ndal aastal toimunud majanduskriisist edukalt välja, sest peale 2009 aasta majanduskriisi järgnes 2010.aastal väga kiire tõus. Kokkuvõte Eesti SKP sissetuleku meetodil kasvas aastatel 2007-2008 ning tegi tõsise languse
annaabi.ee 
