ilmuvaid saakloomi. Jälgimiskohaks sobivad telefoni- ja elektritraadid ning – postid, aga ka põõsaladvad. Nähes saaki, sööstab maha seda haarama. Mõnikord püüab õhust ka lendavaid putukaid. Siniraag on väga liikuv. Aladel, kus sinirao populatsioon on suur, on ta tavaline teeäärelind. Kraaksatab harva- tavaliselt Pereelu •Siniraod valivad paarilise kevadel •Oluliseks kriteeriumiks paarilise valikul on toitmisoskus, emaslind laseb isaslinnul endale maiuspalasid tassida ning niimoodi seda oskust mõõdab •Siniraag pesitseb enamasti suuremates puuõõnsustes, mis asuvad ca 4-9 meetri kõrgusel. Eriti hästi sobib musträhni vana pesakoobas •Muneb juunis otse pesaõõnsuse põrandale 3-4 mustrita valget muna •Ligi kolmenädalase haudumise järel kooruvad pojad, kes jäävad pessa 25-30 päevaks •Hauduma asutakse kohe pärast esimese muna munemist ning võib juhtuda, et pojad kooruvad eriaegadel ja on suuruselt erinevad
teras, malm, vask, tina), kes kogusid inimeste käest, neil ülejäänud materjale ja siis müüsid neid mõnes teises külas. Alati on kellegi vana kellegi uus. Mida tihedamaks muutus asustus seda suuremaks kujunes jäätmete probleem. On teada , et linnades elades viskasid inimesed oma jäätmed aknast või uksest välja tänavale (nad tegid nii nagu nad olid harjunud tegema seda maal elades). Tänavatel elasid kariloomad ja linnud, kes siis väljavisatud jäätmetest omale sobivaid maiuspalasid otsisid. Tõsi, mingi hetk inimesed ei lepinud enam linnas leviva haisu, haiguste ja näriliste levikuga ja nad tahtsid paremini/puhtamalt elada ehk jäätmekäitlus sai alguse elementaarsest vajadusest heakorra järele. Elementaarne vajadus heakorra järele oli ka naturaalmajanduse ajal, sest oma koobas hoiti ikka puhas, nagu lindudel ja loomadel on pesa puhas. Inglismaal 1297a kehtestati kohustus fassaadipoolne tänav puhas hoida. See mis toimus aias ja maja taga oli iga inimese enda probleem
annaabi.ee 
