Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest. Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna. 13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat? See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva. 14. Kuidas toimub organismis tasakaalu säilitamine? Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida. 15. Kuidas tunneme maitset? Suhu võetud toiduained lahustuvad süljes. Lahustund ained ärritavad maitsmispungade meelerakke. Erutus liigub maitsmiskeskusesse suurajus. 16. Kuidas tunneme lõhnu? Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus. 17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud? Väga tugeva lõhna puhul võime tunda maitsmisaistingut ja väga tugevate maitsete puhul võivad tulla lõhnaaistingud. 18. Miks nohuga ei tunne lõhna? Sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud
maitsmispungadel meelerakud 4. maitsmiselund? maitsmispungad ka suulaes, kõripealises, neelu tagaseinas 93. kus asuvad maitsetundlikud Keele tipul (magus), keele külgedel (hapu-soolane), keelepäral (mõru) retseptorid? 1. Suhu pandud toiduained lahustuvad süljes 2. lahustunud ained ärritavad maitsmispungade 94. kuidas tekib maitsmisaisting? meelerakke 3. erutus liigub maitsmiskeskusesse suuraju oimusagaras, tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid, tunneme maitset 95. nimeta 4 erinevat maitset, mida 1. magus 2. hapu 3. soolane 4. mõru keel tajub? 96. kus asub maitsetundlik keskus Posttsentraalkääru piirkonnas suuraju koores? 97. milliseid reflekse vallandavad Seederefleksid, maitseaistingud
Häired. Haistmistaju nõrgenemist nim. hüposmiaks, puudumist anosmiaks. 12. Maitsmismeel. Maitsmiselundiks on keel. Selle näsade (vall- ja seennäsad) epiteelis esinevad maitsmispunagad ehk karikad (vt. joonis 1); need koosnevad rakkudest, mille ümber keerduvad maitsmisnärvide lõpmed. Igal pungal on pinnal ava, mille kaudu ärritavad ained pääsevad maitsmisrakkude juurde; seal ärrituvad maitsmisnärvide lõpmed ning erutus kandub juhteteede kaudu maitsmiskeskusesse ajukoores. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1...5 maitsepunga, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknevad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsepunga) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsepungi esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab
annaabi.ee 
