). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe – haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. Maitsmiselund (organum gustus): Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked – maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvid (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta!
Närvisüsteemi põhiosa moodustab neelu ümber asuv närvirakkude kogumik ehk peaaju, millest saab alguse rindmikus ja tagakehas kulgev kõhtmine närvikett. Sellest suunduvad närvid kõikide kehaosade ja meeleelundite juurde. Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill. Neid paikneb igal pool üle putuka keha, näiteks ainuüksi mesilase tundlal on neid kuni 15000. Kõige tähtsamad on haistmis-maitsmis ning kompimissensillid. Maitsmiskarvakesed tunnevad ära vedelikes lahustunud aineid. Putukate maitsmiselundid võivad paikneda suu ümber ja kobijatel, liblikatel ning kärbestel ka käppade alaküljel. Liblikad tunnevad jalgadega vees 2000 korda väiksemat suhkrukontsentratsiooni kui see, mille juures inimene magusat kõrvalmaitset tajuma hakkab. Haistmine on putukatel palju parem kui inimesel. Nad kasutavad haistmismeelt toidu ja pesa leidmisel ning üksteisega suhtlemisel
(kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. 5) Maitsmismeel Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka "maitsepungad"), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvikiud (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. 6) Tasakaal Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike ( tähniselundid) . Poolringkanalid - 3 üksteise
annaabi.ee 
