Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: -soojusjuhtivuse teel -konvektsioon -aurustumine -soojuskiirgus -konduktsioon Vananemine Juuste hõrenemine Lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg Koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi Närvisüsteem Võimaldab meil koguda informatsiooni Koordineerida informatsiooni Anda informatsiooni edasi efektoritele
iseendast - John Fowles. Täiskasvanueaga seondub mõiste küpsus. Seega: Täiskasvanu vastutab oma tunnete, tegude ja mõtete eest. Ta suudab võtta vastutuse ka teiste inimeste, nende heaolu eest. Ta tunneb ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, suudabpüstitada endale ja arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Neerude uriini tootmis võime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häire Surmatunnused Piiripealsed märgid: hingamine ja südametegevus aeglustuvad, muutuvad ebakorrapäraseks lihased .... kudede pinge väheneb refleksid kaovad liikumis- ja aistimistaju kaob
ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis treeningu ajal Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades. korduva treeningu tulemusel Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad. vananedes juuste hõrenemine/välja langemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemine halveneb, ajukoore rakkude hävinemine, kopsu ja südamemahu vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 16) Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 17) Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? Nad inimteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet
põhjustavad faktorid: a) Organismisisesed - palavik, mao soolhape (valkude kalgendumine) b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine, liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim renaturatsioon - nt juuste lokkimine, maitsetundlikkuse taastumine Valkude biofunktsioonid 1. Energeetiline a) 1g valkude lõhustumisel vabaneb praktikas 4kcal, teoorias 6kcal. (valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2
b. Alalõuanärv seganärv, innerveerib kõiki mälumislihaseid c. Ülalõuanärv sensoorne, innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda VI. Eemaldajanärv motoorne, innerveerib silmamuna külgmisi lihaseid VII. Näonärv motoorne, innerveerib näolihaseid VIII. Esikuteonärv sensoorne, kuulmine + tasakaal IX. Keeleneelunärv seganärv, keele tagaosa limaskest + tagab maitsetundlikkuse X. Uitnärv seganärv, juhib enamike siseelundite tööd XI. Lisanärv motoorne, toimib peapööraja- ja trapetslihastele XII. Keelealune närv motoorne, keele juure lihased 24. Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt kk toimuvatale muutustele. Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 25
rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2. Keskkonnategurid · Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) · Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: · Ajukoorerakkude arvu vähenemine · Kuulmise nõrgenemine · Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine · Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae) · Kopsumahu vähenemine · Südame löögimahu vähenemine · Neerude töövõime vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine · Termoregulatsiooni häired · Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel · Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine · Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud") · Juuste hõrenemine
alaarenenud. • Süljel on ka oluline roll toidutükkide niisutamisel, mis hõlbsustab neelamisprotsessi. Maitseaisting • Maitsmisaistingu teke oleneb toiduaine konsentratsioonist ja gustiini olemasolust, mis seob tsinki Sülje funktsioon maitsmisaistingu tekkes: • Maitse substantside transport • Mõned sülje komponendid on võimelised maitseretseptoreid pidevalt stimuleerima, mis võib tulemuseks viia maitsetundlikkuse alanemisele • Sülg kaitseb maitse retseptoreid kahjustuste eest, mis tekivad suukuivuse ehk kserostoomia ja bakteriaalse infektsiooni pärast. Kiirituse mõju • Patsientidel, kes on saanud pea- ja kaelakiiritusravi, sagedamini esineb kaariese tekke intensiivsuse suurenemine, mis on võib-olla seotud langenud süljeeritusega. • Sülje atsinaarrakud on ülitundlikud kiirituse suhtes • Nii gl. parotis kui ka submandibulaar, sublinguaal näärmed on
Lidokaiin – bradükardia, hüpotensioon, krambid, hägune nägemine. BB – bradükardia, hüpotensioon. Ca-kanalite blokaatorid – bradükardia, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine * Kõik arütmiavastased ravimid võivad ise arütmiat esile kutsuda! 18. Amiodarooni kõrvaltoimed. Pulmonaalne toksilisus – kõige ohtlikum. Düspnoe, kuiv köha, kopsufibroos, pulmonaalne kollaps. * Maksakahjustus * Kilpnäärme funktsiooni häired * Seedetrakti kõrvaltoimed: iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häired, kõhukinnisus (ravi alguses) * Fototoksilisus – tõsine! Vältida UV kiirgusega kokkupuudet, nahavärvi muutused.
8.Mida tähendab paranoia (tooge näide)? -Psüühikahäire kus inimesel esineb ärkvelolekut ja umbusklikku suhtumist inimestesse , suurem tundlikkus ümbritseva keskkonna suhtes, kus inimene võib näha hallutsinatsioone, arvab et temalt koguaeg varastatakse, teda jälgitakse. Mõttemaailma väärastumine. 9.Alatoitluse võimalikud põhjused- kehvad hambad, organismi muutus omastada toitaineid, lõhna ja maitsetundlikkuse muutus, üksindusega kaasneb isutus, ravimid 10.Mis on glaukoom ja miks tekib?- Roheline kae- silmasiserõhk on suurenenud , on tekkinud nägemisnärvi kahjustus,sellest vaatamisvälja kahjustus. Pupill näib kollakasroheline. Mitte õigeaegse ravi korral jääb inimene pimedaks. Ravi on pikaajaline. 11.Mis on katarakt? Miks tekib?- Hallkae silmaläätse hägustumine. Valutu süvenev nägemise kadu, nägemise hägustumine. Pimedas näevad halvemini. Võib näha ka kahekordselt.Ei erista piire
limaskesta näärmetele (rr nasales) ja pisaranäärmele. nucl gustatorius (eva; senoorne N petrosus major anastomoseerub trummiõõne lae ehk aferentne tuum; annab piirkonnas IX närvi harudega. maitsetundlikkuse kiud) Chorda tympani lähtub näonärvikanali kolmandast nucl solitarius lõigust, läbib canaliculus chordae tympani, nucl pontinus n trigemini trummiõõne, fissura petrotympanica ja ühineb nucl spinalis n trigemini
31. Treenitud inimese organism: süda lihas tugevneb, löögimaht suureneb, veresooned tugevamad, veresoonte lupjumine väheneb kopsud kopsumaht suureneb, alveoolide pindala suureneb, lihased tugevnevad lihased rohkem mitokondreid, lihaste töö kordineeritum, müoglobiin aitab O2 siduda 32. Muutused inimese vananemisel: juuste hõrenemine või täielik väljalangemine lõhna- ja maitsetundlikkuse, kuulmise, nägemise nõrgenemine ajukoore rakkude vähenemine kopsumahu ja südamemahu vähenemine neerude uurinitootmisvõime vähenemine luude hõrenemine seedehäired lihasjõu vähenemine naha elastsuse vähenemine termoregulatsiooni häired 33. Haigused vananemisel ja nende leevendus/ravi: Liigesepõletik operatsioon osteoporoos saab ennetada (piimatooted, kehaline aktiivsus)
pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud"), Juuste hõrenemine Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1
Keskused: südametegevus, hingamine, oksendamine, neelamine, aevastamine, köhimine, luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad
hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riided vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada- õhuga või veega, külm kompress, külm jook. 19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Suureneb mitokondrite arv lihastes, paraneb verevarustus 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)? Luude hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine, ajukoore rakkude arvu vähenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, kopsumahu vähenemine, südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, termoregulatsiooni häired, unehäired, tähelepanuvõime halvenemine, meeleorganite töö halvenemine, emotsionaalne mandumine, sisenõrenäärmete talituse muutus, DNA kahjustused- reparatsiooni aktiivsuse vähenemine, häirub ka valkude süntees,
primaarstruktuur. a) organismi omastest teguritest põhjustatud. (esimesel kohal). Palavik-et denatureerida vaigust tekitavad valgud. Toiduvalgud mao soolhappe toimel. b) organismi välised tugevatoimelised faktorid: kiirgused, happed/alused, vibratsioon, temperatuurid. Denaturatsioon võib olla pöördumatu. Muna keetmine, praadimine, vahustamine. Pöörduvad denaturatsioonid esialgne molekul taastub: keele maitsetundlikkuse taastumise (retseptorvalkude renaturatsioon). Denaturatsiooni käigus kaob ka valkude veesiduvusvõime. 4) Hüdrolüüsuvus valkude hüdrolüüsi käigus moodustuvad vabad aminohapped, toimub peptiidsidemete lõhkumine. Toiduvalkude hüdrolüüs seedumisel. Osaline hüdrolüüs puljongi keetmisel. 5) Spetsiifilisus erineva pärilikkusega organismides esinevad erineva koostisega valgud. Valkude jaotuvus: 1)lihtvalgud ja liitvalgud.
organismile suuri ainevahetuslikke nõudeid .Hömostaatilised mehhanismid peavad tagama organismi varustamise energiaga tulema toime suurema hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Mis toimub vananemine? See on määratud nii geneetiliselt kui ka ebasoodsate keskkonnategurite toimega. Millised protsessid kehas kaasnevad vananemisega? Suuremad muutused toimuvad sigimiselundkonnas ja tugielundkonnas, Juuste hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine ,nägemise halvenemine ,luude hõrenemine ,kaasneb ka võimetus iseseisvalt toime tulla Kõrgem närvitalitlus Kuidas käib info töötlemine närvisüsteemis? Koguda infot Retseptorid. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi · Töödelda infot: Kesknärvisüsteem saabub info sensoorsete närvide kaudu · Anda edasi infot: Efektorid annavad edasi lihastele ja näärmetele
näo miimilisi lihaseid ja osaliselt ka kaelalihaseid. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib pisarnääret, teine osa keele ja lõuaalust süljenääret. 8) VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv (sensoorne) juhib kuulmis- ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju. 9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb
palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4 2 PERIFEERNE NÄONÄRVIHALVATUS Perifeerne näonärvi halvatus põhjustab terve näopoole halvatuse ning toob kaasa ka mitmeid eri sümptomeid. Sageli, lisaks näo miimilise muskulatuuri töö häirumisele, kaasub näonärvi halvatusega maitsetundlikkuse nõrgenemine (keele eesmiselt kahelt kolmandikult), pisaraerituse lakkamine ja hüperakuusia (m. stapedius´e häire tõttu). Teadaolevad perifeerse näohalvatuse põhjustajad on borrelioos, sarkoidoos (kaks eelmainitud haigust põhjustavad sageli bilateraalse kahjustuse), diabeet, traumad (koljumurrud, koljupõhimiku murd), kasvajad (nt neurinoom, hemangioom, lümfoom jt), operatsioonid (keskkõrv, mastoidjätke, V kraniaalnärv), infektsioonid, mis haaravad
see ei saa olla põhjuseks kandidaadi assessorite ringist väljaarvamiseks. 29. Taustinformatsiooni kogumine assessori kohta · nimi; · sugu; · vanus; · rahvus; · haridus; · elukutse; · kogemused sensoorses analüüsis; · info suitsetamise kohta, kuid see ei tohiks välistada assessoriks saamist. 30. Assessori tundlikkuse kontrollimiseks kasutatavad katsed · värvide äratundmise testimine; · maitsetundlikkuse testimine; · lõhnatundlikkuse testimine; · kirjeldamisvõime. 31. Assessorite värbamine ja selle tüübid Värbamine ettevõtte personaliosakonna kaudu (sisemine värbamine); Värbamine ettevõttest väljastpoolt (välimine värbamine). Võimalik on moodustada ka segapaneel => mõlemad värbamistüübid. Sisemine värbamine Kandidaadid valitakse kontori, tsehhi või laboratooriumi töötajate seast. On
Tüüpiline köha on mitteproduktiivne, püsiv ja kaob ravi lôpetamisel. · Neerude funktsiooni häired On tingitud sügava hüpotensiooniga kaasnevast neerude perfusiooni häirest · Pearinglus, nôrkus Esinevad seoses vererôhu langusega ja ajuvereringehäiretega. Sageli ravi jätkamisel mööduvad. · Angiödeem. Avaldub näo,kaela, huulte, jäsemete, harvem kôritursena ja nôuab kohestravi katkestamist. · Nahalööve, maitsetundlikkuse häired, leukopeenia Need kôrvaltoimed on tingitud sulfhüdrüülgrupist ja on seega omased kaptopriilile. Esinevad harva. Vastunäidustused: · aordi- ja mitraalsuistiku stenoosi korral · rasedatel, sest nad vôivad kahjustada loodet, eriti raseduse teises ja kolmandas trimestris. · Ettevaatusega tuleb suhtuda AKE-inhibiitorite kasutamisse rinnaga toitvatel emadel ja pediaatrilises praktikas, kuna puudub üldistuseks piisav kogemus.
tundlikkusehäire. VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool-kahepoolne innervatsioon; alumine näopool-ühepoolne innervatsioon). Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n
VII näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) nägusid saab teha, näo miimilised lihased ja osaliselt ka kaelalihased. VIII esiku-teonärv (sensoorne) või tasakaalu-kuulmisnärv kaksiksensoorne jaguneb esiku- ja teonärviks. Registreeritakse keha tasakaalu; teos paikneb kuulmiselund, kuulmine ja tasakaal kulgevad rahumeeli seotud sisekõrvaga IX keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpt osa innerveerib kõrvasüljenääret. Neelulihas, tegeleb neelamisega - tunneme maitset. ,,Neelamine on väga keeruline akt meie sellega ei tegele." X uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) 'uitab' mööda keha ringi, reguleerib siseelundite talitlust (võimaldab lõõgastust) - juhib siseelundite rahu ja tegevust. Tuumad asuvad piklikajus
pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid: a)Niitnäsad – mehaaniline ja temperatuuritundlikkus b)Vallnäsad (6-15) – maitsetundlikkus (järelmaitse) c)Seennäsad – põhilised maitsetundlikkuse kandjad d)Lehtnäsad – inimesel nõrgad, kibe maitse (mürgid!) Piirivaost tagapool on lümfifolliikulid – keelemandel! Keele lihased: Keele lihased kinnituvad keele vaheseinale ja –aponeuroosile (paksenenud submukoosa). A.Keelesisesed lihased: kokku 4 paari: 1)keele ristilihas – kiud servadest vaheseinani; 2)keele püsti(vertikaal-)lihas – kiud ülalt alla; 3) ülemine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni ülal; 4) alumine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni all
HT1, 5-HT1A, 5-HT1B, 5-HT2A, 5-HT2C), adrenergiliste (β1, β2, β3, α1, α2), K. Vahenõmm 2018 dopamiinergiliste (D1, D2), muskariini, histamiini (H1), bensodiasepiini ja NMDA- retseptorite suhtes. – Tekib küllastustunne – Termogeenne toime Kõrvaltoimed: Tahhükardia, südamepekslemine, kõrgenenud vererõhk, kõhukinnisus, iiveldus, suukuivus, unetus, peavalu, rahutus, higistamine, maitsetundlikkuse häired. Raseduse ajal vastunäidustatud 6.2. Lipaaside tugevatoimeline, spetsiifiline ja pika toimeajaga inhibiitor (orlistat), toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. 7. Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained. Pankrease ensüümid (lipaas, amülaas, proteaas) Kasutamine. PANKREASE SEKRETSIOONI MÕJUSTAVAD AINED: Pankreas toodab: ensüüme (proteaasid, lipaasid, amülaasid), hormoone (insuliini ja glükagooni) ja vesinikkarbonaat
keeleneelunärv seganärv sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib pehmesuulae ja neelu lihaseid, 71. mis närv on IX peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 109; anat lk 223 süljenäärmeid, tagab maitsetundlikkuse uitnärv seganärv sis põhiliselt parasümpaatilisi kiude, reguleerib vererõhku, innerveerib südamelihast, 72. mis närv on X peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 110; anat lk 223 rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid 73
Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib tiibjätke-suulaeganglioni kaudu pisarnääret, teine osa submandibulaarganglioni kaudu keele ja lõuaalust süljenääret. 8) VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv (sensoorne) juhib kuulmis- ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju. 9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal
Sünnitraumad: sünnitusel vastsündinu traumad. Põhjused: Suur kehakaal ( > 4000 g), Enneaegsus: enne 37 rasedusnädalat sündinud, Ema vaagna düsporportsioon (kitsas vaagen), Raske sünnitus, Pikk sünnitegevus. Sünnitraumad: Kolju traumad, Närvikahjustused (harvem nt. näonärv), Hematoomid (silmades, pehmetes kudedes), Marrastused, luumurrud. Muutused organismis vananemisel: juuste hõrenemine, lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, ajukoorerakkude arvu vähenemine, kopsu- ja südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, luude hõrenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 28. Kasvajad: kasvajate klassifitseermise alused, etioloogilised faktorid. Kasvajarakkude iseloomustus. Kanterogenees. Metastaseerumine.
VANANEMINE. Kromosoomide otstes on DNA lõigud, telomeerid, mis iga rakujagunemise lühenevad, kui nad on lühenenud kriitilise piirini, kaotavad rakud pooldumisvõime. Keskkonnategurid (n otsene päikesevalgus) kiirendab DNA kahjustumist. põhiliselt mõjutavad sisekeskkonda vabad radikaalid, mis võivad kahjustada valimatult nii DNAd kui ka valke. See pärast inimene vananebki. Muutused organismis vananemisel: juuste hõrenemine, lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, ajukoorerakkude arvu vähenemine, kopsu- ja südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, luude hõrenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 10 IX ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE PEAMISED ÖKOLOOGILISED TEGURID. Abiootilised:
ALALÕUANÄRV- inn. alalõua ja oimu piirkonda, keelt ja alumisi hambaid, mälumislihaseid VI eemaldajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast VII näonärv(motoorne)- innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt kaelalihaseid VIII esiku- teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust.
ALALÕUANÄRV- inn. alalõua ja oimu piirkonda, keelt ja alumisi hambaid, mälumislihaseid VI eemaldajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast VII näonärv(motoorne)- innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt kaelalihaseid VIII esiku- teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust.
Adaptsioon (ehk kohanemine) on tundlikkuse kohanemine pidevalt mõjuva ärritajaga, mis avaldub lävede madaldumises või kõrgenemises. Adaptsioon on üks aistingute seaduspärasusestest (lisaks on kompensatsioon ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel). Erinevatele eluorganismidele on evolutsiooni käigus välja kujunenud just tema elukeskkonnas tarvilikud valgus-, heli-, puute-, lõhna- ja maitsetundlikkuse süsteeme. Samas on liikidel üsna lai kohanemisvõime, vmis võimaldab varieeruvas keskkonnas elada ja efektiivselt toimida. Erinevate ärritajate puhul on adaptsioonivõime erinev: Kõrge: puute-, haistmisaistinguis (me ei märka riiete survet kehale jne); Väiksem: nägemis-, kuulmis-, maitsmis- ja külmaaistingud (viibimine absoluutses pimeduses tõstab valgustundlikkust 40 minutiga ca 200 000 korda; eredas valguses pupillid laienevad); Puudub: valuaistingud.
ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 172) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine
miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret. X Peaajunärv UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 80
miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret. X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja
miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret. X Peaajunärv UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI Peaajunärv LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja
Pärilikkus Päikesekiirgus- kiirendab DNA kahjustumist. Toitumine Haigused Kiirgused Olmemürgid Kehaline aktiivsus Vabad radikaalid organismis ja selle ümber- võivad kahjustada DNA-d kui ka valkusid. Vananedes langeb sigimisedukus. Inimese luustik hakkab kannatama kulumise all- liigesepõletik ja osteoporoos (luude hõrenemine). Vananemise tunnused: Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine 58 Neerude uriinitootmisvõime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häired. Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud
annaabi.ee 
